Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. mai 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-24480
Tsiviilasi
OÜ hagi OÜ vastu 2359,00 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja AS (asukoht: XXX) Kostja OÜ (registrikood: XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige MH
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta OÜ hagi OÜ vastu võlgnevuse 2359,00 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend üheksa krooni) krooni saamiseks rahuldamata. Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta OÜ kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue OÜ esitas 26.05.2006.a. kohtule hagi OÜ vastu põhivõlgnevuse 1180 krooni ja viivise 1179 krooni, kokku 2359 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt AS ja kostja sõlmisid 19.06.2002.a. tellimus-lepingu nr XXX, mille alusel teenuse osutaja kohustus osutama kostjale info/reklaami avaldamise teenust telefoniraamatus/infokataloogis Info+ ning kostja kohustus teenuse eest tasuma. Pärast tellimuse vastuvõtmist väljastas teenuse osutaja 20.06.2002.a. kostjale arve nr XXX summas 1180 krooni. Kostja arvet nõuetekohaselt ei tasunud. Seisuga
28.06.2005.a. oli kostja põhivõlgnevus 1180 krooni. Vastavalt tellimus-lepingu tingimuste p. 7 viimasele lausele, kohustus kostja tasuma iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summas, seega on hageja arvestanud viivist perioodil 27.06.2002.a.22.05.2006.a. (1422 päeva) summas 8389,80 krooni. Tegutsedes heas usus ja tavas vähendab hageja viiviseid põhivõla summaast proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1179 krooni. Kuna kostja ei ole käesoleva ajani korrektselt oma kohustust täitnud palub hageja kostjalt välja mõista Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ning peab hagi alusetuks ja põhjendamatuks. Hagi aluseks olev nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 19.06.2002.a. sõlmitud lepingust. Tehingu kohaselt oli kohustuse täitmise tähtajaks 27.06.2002.a. Seega aegus hagi aluseks olev nõue juba 2005.a. juulikuus, hagi esitati aga alles 2006.a. maikuus. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult. Kostja esitas tellimuse reklaami avaldamise teenuse otsmiseks 2002.a. Ajavahemikul 2002.a. juunikuust kuni hagiavalduse saamiseni Harju Maakohtust ei ole kostja kordagi saanud meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks hagejalt ega AS-lt. Samuti on tellimus-lepingu blanketil toodud AS nimi, kui hagiavaldusele esitatud arve kannab AS nime. Kostja leiab, et kui talle oleks esitatud meeldetuletus arve tasumise kohta, oleks kostja arve kindlasti tasunud, seega ei ole kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult vaid hooletuse tõttu. Kostja leiab, et kui nõue põhivõlgnevuse osas ei oleks aegunud, oleks põhjendamatu hageja nõue viiviste osas, kuivõrd kostjale ei esitatud lepingutingimusi, millest oleks nähtunud viivise arvutamise alused. Kostjale esiatati üksnes tellimus-lepingu blankett, millel ei olnud ära toodud tellimus-lepingu tingimusi, seega kostja ei ole sõlminud kokkulepete, mille kohaselt kostja oleks nõustunud viviise tasumisega. Asdjaolu, et tellimus.lepingu blanketil sisaldub lause „tellija on tutvunud tellimuslepingu tingimustega ja kohustub neid täitma“ ei tähenda, et kostjale oleks tegelikkuses vastavaid tingimusi tutvustatud. Kostja leiab, et olukorras, kus nõue pärineb 2002.a. ja ilma kostjale meeldetuletusi saatmata on hageja kohtusse pöördumine ebamõistlik ning näitab tema halvauskset käiumist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusele on lisatud võlgnevuse aluseks olev 19.06.2002.a. sõlmitud tellimus-leping nr 891. Samuti on hagiavaldusele lisatud 20.06.2002.a. arve nr 891R summas 1180 krooni, millelt nähtuvalt oli arve maksetähtaeg 7 päeva, seega pidi kostja täitma kohustuse hiljemalt 27.06.2002.a. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, millal kostja arve kätte sai. Võlgnevuse summa muutus sissenõutavaks 27. juunil 2002.a. Kostja leidis, et hageja pidanuks hagi esitama enne 1. juulit 2005, seega hiljemalt 30.06.2005. Hagi esitati 26. mai 2006.a. Kostja palus kohtul kohaldada aegumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg. 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses (VÕS) aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise alusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg. 2 järgi kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestades TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates
aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 27.06.2002.a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 26.05.2006.a.. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.2005. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. TsÜS § 146 lg 1 järgi on üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotlusel kohaldab kohus käesolevas vaidluses aegumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.