Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtule 01.07.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt korraldas hageja elamu XXX haldamist sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis 31.08.1993. a soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr 80, AS-iga 01.01.1997. a hoolduslepingu nr 02-01/97 ja 20.06.1997. a elektrivarustuse kokkuleppe nr XXX. 26.10.1998 registreeriti elamuühistu XX, mis alustas iseseisvat majandustegevust. EÜ lõpetas XXX elamu osas lepingud AS-ga 01.11.1998. a, AS-ga alates 01.05.2001. a, AS-ga 30.04.2001. a ja AS-ga 01.07.2001. a. Hageja andmetel omas kostja XXX sissekirjutust alates 29.10.1984. a. Kostja oli vaidlusaluse korteri omanik kuni 09.08.2001. a. Hageja raamatupidamise andmetel omab kostja tasumata võlgnevust hageja ees, mis tuleneb 1998. a novembris määratud maksetest kommunaalteenuste pakkujate poolt 1998. a oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli 02.12.1998. a ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Kostjal tuli 1997. a detsembrist 1998. a oktoobrini osutatud kommunaaltenuste eest hagejale kokku tasuda 13 220.42 krooni. Kostja tasus nimetatud ajavahemikul hagejale kokku 7 110 krooni. Seisuga 02.12.1998. a moodustas kostja võlgnevus hageja ees 4 981.27 krooni. Hageja on kostja vastu nõude esitamisel arvesse võtnud kostja poolt 1999. a jaanuaris tehtud makse summas 1 500 krooni. TsK § 477 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista hageja arvel alusetult säästetud vara 3 481.27 krooni. Kostja vastus Kohtule 16.02.2006. a saadetud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja müüs korteri XXX Tallinnas 09.08.2001. aastal. Ostu-müügilepingu vormistamiseks oli notaril vajalik õiendit kommunaalmaksete võlgnevuse puudumise kohta. Kostja nõudis vastava õiendi välja majaühistult XXX, mis on käesoleval ajal korteriühistu XXX. Viimase poolt väljastatud õiendi kohaselt ei olnud kostjal kommunaalmaksete võlga. Ka hiljem ei ole hageja kuni käesoleva hagi esitamiseni, s.t. nelja aasta jooksul kostale mingeid rahalisi pretensioone esitanud. Kostja leiab, et hagi on ka aegunud. Kohtu põhjendused Kohus määras 25.04.2007. a lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja kasutas eluruumi asukohaga XXX alates 29.10.1984. a kuni 09.08.2001. a. 26.10.1998 registreeriti korteriühistu XXX, mis alustas iseseisvat majandustegevust novembris 1998. a. EÜ lõpetas XXX elamu osas lepingud AS-ga 01.11.1998. a, AS-ga alates 01.05.2001. a, AS-ga 30.04.2001. a ja AS-ga 01.07.2001. a. Kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt (tl 88) on kostja võlgnevus tekkinud 1998. a oktoobris eest arvestatud kommunaalteenuste eest (määratud novembris) ning sellele eelnevate kuude eest osaliselt tasumata jäetud maksete võlgnevusest summas 3 481.27 krooni. Kostja vastuväite kohaselt puudub tal võlgnevus, mida tõendab ka asjaolu, et korteriühistu XXX väljastas kostjale sellekohase õiendi, maksekviitungid kostjal säilinud ei ole. Kohus leiab, et võlgnevuse puudumine korteriühistu XXX ees ei tõenda võlgnevuse puudumist hageja ees. Kohtule esitatud lepingutest nähtub(tl 12-40), et hageja on kostjale teenuseid osutanud. Hageja on esitanud nõude kostja vastu perioodi kohta enne elamu üleandmist korteriühistule s.o. enne novembrit 1998. a.

Kohtule esitatud raamatupidamise väljavõtetelt nähtub (tl 91-116) kostja võlgnevuse suurus ning teenuste hind ja tariifid. Kostja vastuväite kohaselt on hageja esitatud nõue raamatupidamislikult põhjendamata ning tõendamata, puuduvad raamatupidamise algdokumedid. Kohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt tuli kostjal 1997. a detsembrist 1998. a oktoobrini osutatud kommunaaltenuste eest hagejale kokku tasuda 13 220.42 krooni. Kohtule esitatud võlgnevuse arvestusest nähtub, et kostja on temale esitatud arveid tasunud, kuid osaliselt (tl 90). Kostja tasus nimetatud ajavahemikul hagejale kokku 7 110 krooni, millele lisandub 11.01.1999. a tehtud makse summas 1 500 krooni, seega jääb võlgnevuseks 3 481.27 krooni. Kostja hinnangul on hagi aegunud. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutus sissenõutavaks enne 01.07.2002. a, seega kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 kolmeaastane aegumistähtaeg alates 01.07.2002. a. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, aegumise vältimiseks pidi hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 30.06.2005. a ning seda on hageja ka teinud. TsK § 477 lg 1 järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja on saanud perioodil 1997. a detsembrist kuni oktoober 1998. a teenuseid hageja arvel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3 481.27 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg 1 ja § 60 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 250 krooni riigituludesse. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.