Kostja õigeksvõtul põhinev
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. mai 2007.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-8362
Tsiviilasi
AS EMT hagi Anne-Mai Orro vastu 5780.48 krooni võla ja 5779.48 krooni viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn Hageja esindaja: Helena Purga, Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4 Tallinn Kostja: Anne-Mai Orro, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Rahuldada hagi . Välja mõista Anne-Mai Orrolt AS EMT kasuks 5780.48 (viis tuhat seitsesada kaheksakümmend krooni ja 48 senti) krooni võlga ja 5779.48 (viis tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa krooni ja 48 senti) krooni viivist. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. AS EMT menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni; - õigusabikulu 2318.22 krooni. Välja mõista Anne-Mai Orrolt EMT kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) krooni ja õigusabikulu 2318.22 (kaks tuhat kolmsada kaheksateist krooni ja 22 senti) krooni.
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest Kohtu seisukohad Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud posti teel. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja soovis hagejaga sõlmida kompromissi. Kohus edastas kostja vastuse hagejale ning hageja väljastas kostjale kompromissi projekti, millele kostja ei reageerinud ega ole seda teinuid siiani. Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohustuse tekkeajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja alates 1.07.2002.a kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Alates 1.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi Võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 11 sätestab, et võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a kohaldatakse varemkehtinud seadust. Seega viitab kohus otsuse õiguslikul põhjendamisel nii varemkehtinud seadusele, s.o tsiviilkoodeksile (TsK) ja kehtivale seadusele (VÕS). TsK § 173 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on 17.04.1999.a sõlmitud liitumisleping nr 120646. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Teleteenuse osutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr 1864115, 9912735864 ja 9911665684 kokku summas (koos viivisega) 6088.85 krooni, millest kostja on enne hagi esitamist tasunud 140 krooni. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. Kostja kohustus teleteenuste eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 5780.48 krooni. TsK § 222 (VÕS § 101 lg 1 p-de 1, ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, s.o 0,5% päevas (üldtingimuste p 7.7) tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 2530 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 73117 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt heast usust ning mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja vähendanud viivist alla põhivõla, st summani 5779.48 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ja kulud õigusabile 2318.92 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.