Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-04-1815
Tsiviilasi
KH hagi KA vastu vara väljanõudmiseks lepingu lõppemisel ja KA vastuhagi omandiõiguse tunnustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KH esindaja vandeadvokaat Helina Luksep Kostja KA esindaja Vaike Õiglane
Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada täielikult KH hagi KA vastu vara väljanõudmiseks lepingu lõppemisel ja nõuda KA valdusest välja KHle kuuluv vara asukohaga Laulupeo t.3-1 Tallinn.Kohtuotsuse vabatahtlikult täitmisest keeldumisel määrata kohtuotsuse täitmise viisiks väljatõstmine
Kohaldatud õigusnormid
AÕS § 80, VÕS § 11 lg 1, § 333. § 389 ning § 393 lg 1 ja 3, VÕS RakS § 12 lg 1-2, TsMS § 434-436, § 438-439 Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtukulude jaotus
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja tema poolt esitatud asjaolud. Hageja on eluruumi Laulupeo t. 3-1- omanik alates 14.03.1997.a. Eluruum osteti hageja nimele ja tema rahaliste vahendite eest. Kostja oli hageja endine elukaaslane. Pärast kooselu lõppu pooled leppisid kokku, et kostja kasutab tasuta vaidlusalust eluruumi kuni oktoobrini 2004. Hageja tasus kostja kasutuses olnud eluruumi kommunaalkulud. Hageja on palunud kostjal eluruum peale tähtaja saabumist vabastada, kuid kostja pole seda teinud. Kostjal pole õiguslikku alust eluruumi oma valduses hoida, hageja palub kohtul oma vara kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-04-1815 Kostja vastuväited ja tema poolt esitatud asjaolud. Kostja hagi ei tunnista. Hagi pole tõendatud. Pooled pole kunagi kokku leppinud eluruumi tasuta kasutamises. Kostja asus elama teise eluruumi, kuna tekkis hageja /elukaaslasega, kellega koos koliti ühiselt elama Laulupeao tl 3 Tallinn elamusse sügisel 1996/ tüli, pärast enam ühissesse eluruumi ei pääsenud. Kui tegemist on kostja poolt vara tasuta kasutamisega, siis lepingu sõlmimisel kehtinud ES § 28 lg 1 ja § 31 lg 2 tulenevalt kehtis seaduslik eluruumi kasutamise õigus kuni sügiseni 2006, seega hagejal hagi esitamisel nõudeõigus puudus. Kohtupraktika Esimese astme kohus jättis põhihagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Teise astme kohus jättis vastuhagi rahuldamata /tuginedes RK lahenditele 3-2-1-8-99 ja 3-2-1-14205/ ja selles osas on kohtulahend käesolevas asjas jõus ja seda ei tule käesolevas asjas kohtul läbi vaadata. Teise astme kohtus andis oma lahendis asja lahendamiseks esimese astme kohtule juhtnöörid – hinnata, kas hagi kuulub rahuldamisele, selgitada välja hagi aluseks olevad asjaolud ja kostja vastuväited hagile. Sellest tulenevalt nõudis kohus pooltelt selgitusi (hageja- II kd tl. 80-84, kostja-II kd tl. 87-88). Vara tasuta kasutamise lõppemise asjaoludele on kohus andnud hinnagi ka lahendis 02-05-418 /ringkonnakohtu otsus 28.12.06). Kohtu seisukohad. Kohus leiab, et vaieldamatult on kindlaks tehtud ja puudub poolte vahel vaidlus selles, et vara, mida kostja kasutas kuulub hagejale ja kostja faktiliselt kasutab hagejale kuuluvat vara. Oma selgitustes kohtule, samuti kohtuistungil pooled vastupidist ei väida. Sellest tulenevalt on kohus kindlaks teinud, et hageja nõudeõigus tuleneb vara omandist ja kostja vastuväide tugineb vara tasuta kasutamise õigusest. Igasugune, ka väidetav seaduslik alus, vara kasutamiseks on lahendi tegemise ajaks ära langenud – kostja selgitus kohtule (II kd tl. 87-88) ja seletus kohtuistungil. Puuduvad tõendid ja ka viited muude seaduslike aluste kohta, mille alusel kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi. Kostja kohtuistungil palub kohtul anda õiguslik hinnang kostja elamise kohta hagejale kuuluvas eluruumis (II kd tl 98). Kohus arvab, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 on nende asjaolude ja omapoolse hinnangu väljatoomine ikkagi poole kohustus ja seda ei saa panna kohtule. Nagu eelpool on kohus tõdenud, pole kostja selliseid asjaolusid välja toonud. Kostja lihtsalt kasutas hageja vara. Hageja on juba 2004 a. esitanud kostjale nõude vara tagastada. Sellest tulenevalt puudub kostjal seaduslik alus vara kasutamiseks ja kohtul tuleb see tema ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Kohtuistungil tuli jutuks kostja moraalne õigus varale, mis on tekkinud poolte kooselu ajal kostja panustamise läbi (kostja nõudeõigus alusetu rikastumise sätete alusel - ringkonnakohtu lahend - lk.7). Selle kohta kohus arvas, et kostja pole midagi kaotanud, tema panus jääb tema lastele. Rein Pokk Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.