Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2461.05 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2461.05 krooni, viivise summas 2461.05 krooni, riigilõivu summas 420.00 krooni ja õigusabikulude katteks 246.11 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 404 lg 1 järgi võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni. Kohus määras antud hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt kostjale väidetavalt esitatud arvete kordusväljatrükid ning nõude loovutamise lepingu nr XXX ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjale on hagimaterjalid koos kohtu ettepaneku ja hageja täiendavate dokumentidega edastatud 23.04.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 07.03.2001.a. sõlmitud tähtajatu XXX Leping nr XXX, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 07.03.2001.a. Ettemaksu arve nr XXX alusel on kostja tasunud AS-ile 144.00 krooni, millest 99.00 krooni moodustas Liitumistasu (SIM kaart) ja 45.00 krooni Kuumaks XXX. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 11.08.2001.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 05.09.2001.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 05.09.2001.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 766.33 krooni, kõneteenused summas 696.15 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. 2(3)

Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste kohaselt tekib leppetrahvi nõudeõigus ainult tähtajalise lepingu puhul, kui tarbija ei tagasta XXX ostetud mobiiltelefoni. Antud juhul on tegemist tähtajatu lepinguga ja ka kohtule esitatud Ettemaksu arve kohaselt ei ole kostja mobiiltelefoni ostnud, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 1462.48 krooni. Hagiavaldusele lisatud XXX Lepingu lahutamatuks osaks olevad Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt kogu võlgnevuse, s h viivise ja leppetrahvi nõue põhineb, on puudulikud – esitatud on ainult esileht, millele on käsitsi peale kirjutatud väidetav tingimuste kehtimise aeg 01.03.2001.a.-03.10.2001.a. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus esitatud Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 171.11 krooni ulatuses (3 % x 1462.48 krooni x 3,9 aastat). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2001.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1633.59 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 140.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt õigusabikulude katteks 50.00 krooni, seega kokku 190 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.