Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on I L hagi S U ja M T vastu materiaalse kahju 15 051,43 krooni ja moraalse kahju 10 000 krooni hüvitamise nõudes. 11.10.2005 kohtuotsusega on rahuldatud I L taotlus riigi õigusabi saamiseks ning määratud talle riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi ja kulude hüvitamise kohustuseta. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule hiljemalt 25.04.2007 uuesti teatise riigi õigusabi taotleja majandusliku seisu kohta. 19.04.2007 on hageja I L esitanud kohtule taotluse riigi õigusabisaamiseks koos teatisega taotleja majandusliku seisundi kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

1(3)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, riigi õigusabi andmine I L tuleb lõpetada. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 17 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigiõigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või omal algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. 19.04.2007 esitatud taotluse kohaselt ja selle lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja I L asunud tööle AS-i M vanem-müüjana ning tema töölepingust saadav igakuine sissetulek on 3950 krooni. Lisaks töötasule saab I L invaliidsuspensioni summas 2205 krooni ja puude eest 420 krooni, lisaks lapsetoetust summas 300 krooni ja saadavaid ülalpidamismakseid summas 462,50 krooni. Esitatud teatisest ja taotlusest nähtub, et hageja I L majanduslik olukord on paranenud. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 17 lg 5 kohaselt uue hindamise korral on kohtul õigus vajaduse korral nõuda riigi õigusabi saajalt uue teatise esitamist oma majandusliku seisundi kohta ning küsida andmeid riigi õigusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu-ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt. Krediidipanga tõendist nähtub, et I L kontol oli 05. detsembril 2006 vahendeid 9386 krooni.

Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 6 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et I L majanduslik seisund on võrreldes õigusabi esmase andmise ajaga paranenud ja võimaldab tal tasuda asjatundlikku õigusteenuse eest ning peale õigusteenuse osutamist ka majanduslikult toime tulla. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 17 lg 7 menetlusabi andmise lõpetamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 189 sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 189 lg 1 p 2 kohus võib menetlusabi andmise tühistada kui menetlusabi saamise tingimused on ära langenud. Analoogia alusel TsMS §-ga 189 lg 1 p 2 võib kohus menetlusabi saamise tingimuste äralangemise korral menetlusabi andmise ka lõpetada, kuid erinevalt abi tühistamisest ei pea abi saaja sel juhul juba saadud abi tagastama. Juhindudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 189 lg 1 p 2, RÕAS § 17 lg 1, lg 5, lg 7 lõpetab kohus I L riigi õigusabi andmise ning vabastab määratud esindaja oma kohustuste täimisest. Siiamaani saadud menetlusabi ei ole I L kohustatud tagastama.

Peeter Pällin Kohtunik

2(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.