Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja hageja nõue

AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja – JN vahel on XXX. sõlmitud XXX leping (edaspidi leping) nr XXX, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva XXX mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. AS loovutas nõude 7121,21 krooni kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni s.o. XXX. kuni XXX. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale 14 242, 42 krooni, sellest põhiosa on 7121,21 krooni ja viivist 7121,21 krooni. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Tallinna Linnakohule (praegune Harju Maakohus) XXX. esitatud hagis OÜ kasuks kostja JN’alt välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 14 242, 42 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 1050 krooni ja õigusabikulud 712, 21 krooni. Kostja seisukoht Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hagimaterjalide kättesaamise hetkest hiljemalt 20ne päeva jooksul. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule XXX selgitas, et tema ei ole nimetatud lepingut AS-iga sõlminud, mainitud ajavahemikul oli kostja pass kaotsis, keegi on sõlminud lepingu tema teadmata. Kohus määras asjas käekirjaekspertiisi. Pärast käekirjaekspertiisi valmimist määrati kohtuistung XXX Kohtu määratud istungile kostja ilmunud ei ole, mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud ei ole. Kostja on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast. Kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest on kostjat hoiatatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Hageja esindaja toetas kohtuistungil nõuet ning palus teha asjas tagaseljaotsuse. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista 14 242, 42 krooni, kohtukulud panna kostja kanda. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuivõrd kostja kohtu määratud istungile ilmunud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 1050 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 712, 21 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Katre Poljakova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.