Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohustuse tekkeajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Alates 1.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi Võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 11 sätestab, et võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a kohaldatakse varemkehtinud seadust. Seega viitab kohus otsuse õiguslikul põhjendamisel nii varemkehtinud seadusele, s.o tsiviilkoodeksile (TsK) ja kehtivale seadusele (VÕS). TsK § 173 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on 21.04.1999.a. sõlmitud liitumisleping nr 148587. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Teleteenuse osutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr 9906114329, 9905015319 ja 9904914083 kokku summas (koos viivisega) 2789.30 krooni, sellest on kostja tasunud 150 krooni. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. Kostja kohustus teleteenuste eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 2554.10 krooni. TsK § 222 (VÕS § 101 lg 1 p-de 1, ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, s.o 0,5% päevas (üldtingimuste p 7.7) tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 2755 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 35181.35 krooni. Tulenevalt