H. E hagi E-J. T vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.12.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H. E apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. aprill 2007. a, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H. E, esindaja adv Jaanus Tehver; kostja E-J. T, esindaja adv Helen Hääl
RESOLUTSIOON
Pärnu Maakohtu 15.12.2006 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.20.10.2005 sõlmisid pooled kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt hageja kinkis kostjale x vallas x külas asuva x kinnistu suurusega 38,6 ha. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostja kantud 21.11.2005 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. 23.12.2005 esitatud hagiavalduses leidis hageja, et on lepingu sõlminud olulise eksimuse mõjul ning sellest tulenevalt on 20.10.2005 sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping kehtetud algusest peale. Hageja taotles 17.11.2005 esitatud tühistamise avaldusega kostja nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks (hageja sissekandmist omanikuna). Hageja esindaja poolt 17.11.2005 saadetud tühistamise avaldus tuli 09.12.2005 tagasi põhjendusega, et adressaat (kostja) ei ela aadressil, millele kiri oli saadetud, vaid Tallinnas, vastav Tallinnaaadress aga puudub (avaldus saadeti kostja enda poolt kinkelepingus näidatud elukohaaadressil). Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kinkeleping tuleb siiski lugeda tühistatuks, vaatamata sellele, et ametlikult ei ole kostja tühistamisavaldust kätte saanud. Hagejale teadaolevalt ei kavatse kostja anda nõusolekut hageja kandmiseks kinnistu
omanikuna kinnistusraamatusse vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-le 1, vaid soovib kinnistut võõrandada kolmandale heausksele isikule. Sellest tulenevalt on hageja oma õiguste kaitseks sunnitud esitama hagi AÕS § 65 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel tuvastamaks kostja kohustust anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks.
2.Hageja oli seisukohal, et tema eksimus tehingu tegemisel seisnes selles, et ta ei saanud aru, et kinkelepingu esemeks ei ole mitte 1,8 ha suurune kinnistu osa, vaid terve kinnistu kogupindalaga 38,6 ha. Selline eksimus on oluline TsÜS § 92 lg 2 mõttes. Hagejal ei olnud mingit põhjust kinkida kostjale kinnistu, mille väärtus on vähemalt 960 000 krooni. Kui hagejal oleks lepingu sõlmimise ajal olnud õige ettekujutus sellest, et kinkelepingu ese on 38,6 ha suurune kinnistu tervikuna, ei oleks ta olnud nõus sellist tehingut tegema. Seevastu tema arusaamisele vastav osa kinnistust lepingu esemena (1,8 ha) oleks väärtuseliselt olnud võrreldav elamu katuse remondi eeldatava maksumusega ning seetõttu oli hageja valmis kinkelepingut sõlmima. Hageja on veendunud, et kostja oli teadlik hageja eksimusest, kuivõrd eksimus oli põhjustatud kostjapoolsest käitumisest. Nimelt oli just kostja see, kes organiseeris aja notari juures ning kelle poolt notarile antud informatsiooni kohaselt notar lepingu teksti koostas. Arvestades asjaolu, et hageja oli 67-aastane ega omanud mingisuguseid juriidilisi teadmisi, oleks kostja pidanud igasugustest muudatustest lepingu tekstis hagejat eraldi informeerima ja väga täpselt selgitama muudatuste tagajärgi, et hageja saaks anda informeeritud tahteavalduse. Antud juhul kostja seda ei teinud. Hageja loeb sellise kostjapoolse käitumise pahauskseks vastavalt TsÜS § 92 lg 3 p-le 2. Eeltoodust tulenevalt olid täidetud tingimused 20.10.2005 hageja ja kostja vahel sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks. Kuivõrd tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada, siis on kostjal kohustus tagastada hagejale kinnistu omandiõigus. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kinkelepingu tühistamise avaldus on tühine vormi järgimata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu puudub hagejal alus hagiavalduse esitamiseks. TsÜS § 77 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 77 lg 3 sätestab, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tühistamise avalduse on tühine ka seetõttu, et advokaadil puudus esindusõigus. Hageja ja OÜ Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vahel 09.11.2005 sõlmitud leping on advokaadibüroopidaja ja kliendi vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise leping. Advokatuuriseadus § 571 sätestab, et õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel kolmandate isikute ees piisab advokaadi kinnitusest, et ta on kliendi esindaja või kaitsja ning vastava volituse olemasolu eeldatakse (volituse eeldus). Volituse eeldus ei kehti juhul, kui seadus näeb vastava toimingu tegemiseks ette notariaalse volikirja nõude. TsÜS § 118 lg 3 sätestab, et kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Kuna kinkeleping ja asjaõigusleping peavad olema notariaalses vormis, siis pidanuks ka hageja esindaja volitus kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks olema
notariaalses vormis.
4.Kinkeleping ei olnud sõlmitud eksimuse mõjul. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 5 kohaselt kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Arvestades asjaolu, et vaidlusaluse kinkelepingu ja asjaõiguslepingu näol on tegemist notariaalse lepinguga, siis on kohatud hagiavalduses esitatud väited kostja poolt hageja eksimuse põhjustamise kohta. Vastavalt notariaadiseaduse § 30 lg-le 1 on notari kohustuseks ametitoimingus osalejate õiguslik nõustamine ning vastavate dokumendiprojektide koostamine. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik koostada mingisuguseid dokumente ega jätta hagejat informeerimata lepingu sisust, kuivõrd see on vastavalt seadusele notari ülesanne. Notari ülesanne on tahte tuvastamine. Notari jaoks oli tehingu sõlmimisel selge ja arusaadav, milline on hageja tahe. Vastavalt tõestamisseaduse § 1 lg-le 4 kajastab notar tõestamistoimingu käigus isiklikult tajutud asjaolud notariaalaktis või -märkes. Tõestamisseaduse § 4 kohaselt keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. Tõestamisseaduse § 13 lg 1 sätestab, et tehingu tõestamiseks tuleb notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ning osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada. Kui osalejad on notariaalakti omakäeliselt alla kirjutanud, siis eeldatakse, et see on neile notari juuresolekul ette loetud, läbi vaadatud või kirjeldatud ning nende poolt heaks kiidetud. Tõestamisseaduse § 18 lg 1 sätestab, et notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Notar selgitab osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Notar ei tuvastanud, et hageja oleks olnud tehingu sõlmimisel eksimuses, mistõttu on kohatu väita, et kostja oma tegevusega viis hageja eksitusse ning käitus tehingu tegemisel pahauskselt.
5.Asjaolu, et hageja poolt kinkelepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ei olnud hageja eksimuses, tõendab ka fakt, et hageja läks peale tehingu sõlmimist oma poja eestvedamisel Tallinna notar Sirje Rõõm notaribüroosse, et kinkeleping ja asjaõigusleping tühistada, mille käigus notari asendaja proovis välja selgitada hageja tegelikku tahet ning selgitas hagejale tehingu tühistamise tagajärgi ning tuvastas, et hagejal ei ole soovi vaidlusalust kinkelepingut ja asjaõiguslepingut tühistada, kuna need vastavad tema tahteavaldusele. Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Tehingu tühiseks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed tingimused (esmajoones avalduse esitamine) kui ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Kohus leidis, et tühistamisavalduse materiaalsed eeldused ei ole täidetud, mistõttu ei ole hageja poolt esitatud kinkelepingu tühistamise avaldusel õiguslikku jõudu. Kinkeleping on kehtiv ja kinnistusraamatu vastav kanne õige.
7.Hageja on näidanud tehingu tühistamise alusena eksimust, mis seisnes selles, et ta ei saanud aru, et kinkelepingu esemeks ei ole 1,8 ha suurune x kinnistu osa, vaid kogu kinnistu pindalaga 38,6 ha. TsÜS § 92 lg 3 järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul
tehingu tühistada, kui 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. TsÜS § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ja lg 2 järgi on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kohus oli seisukohal, et hageja vande all antud seletust eksimuse kohta ei saa täies ulatuses usaldusväärseks pidada, sest see on vastuolus 05.03.2006 kohtule saadetud pöördumisega, tunnistaja P. P ütlustega ja kostja vande all antud seletustega. Põhjendamatud on hageja väited selles, et tal ei olnud põhjust kinkida kostjale kinnistut, mille väärtus on vähemalt 960 000 krooni. VÕS § 259 lg 1 tulenevalt ei ole kingitava kinnistu väärtus oluline, sest vara antakse kingisaaja omandusse tasuta. Kinnistu väärtus määratakse lepingus poolte tahteavalduse alusel ega pea olema vastavuses kinnistu turuväärtusega. Lepingus määratud väärtuse ja kinnistu turuväärtuse vahe olemasolu ei tõenda, et hageja sõlmis lepingu eksimuse mõjul. Pealegi ei ole tõendatud, et kostja teadis või pidi teadma, et kinnistu turuväärtus on vähemalt kolm korda suurem lepingus märgitud vara väärtusest. Kostja seletuse kohaselt sai vara väärtus kinkelepingus määratud poolte kokkuleppel, kostja lähtus väärtuse määramisel sellest, et oli mõni aeg enne vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimisest saanud isalt kinkelepingu alusel kinnistu, millel asusid talu ja kommunikatsioonid, selle vara väärtuseks oli kinkelepingus samuti 300 000 krooni.
8.Hageja seletus selle kohta, et ta ei kuulnud kuulmiskahjustuse tõttu notari poolt antud selgitusi ega saanud lepingu ettelugemisel aru, et loovutab kogu kinnistu kostjale, on vastuolus tunnistaja P. P ütlustega ja hageja telefonikõnede väljavõttega. Tunnistaja P. P ütluste kohaselt on tal loomupäraselt kõva hääl, lepingu sõlmimise ajal ei avaldanud hageja kordagi, et ta ei kuule hästi. Hageja telefonikõnede väljavõtted tõendavad, et hageja helistab sageli kostjale ja kostja isale, mis tõendab, et hageja kuuleb ka vaiksemat juttu. Kohus ei pidanud põhjendatuiks hageja väiteid selle kohta, et hageja eksimus oli mõjutatud kostjapoolsest käitumisest. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et arvestades tema kõrget iga oleks kostja pidanud igasugustest muudatustest lepingu tekstis hagejat eraldi informeerima ja väga täpselt selgitama muudatuste tagajärgi. Vaidlusaluse kinkelepingu ja asjaõiguslepingu näol on tegemist notariaalse lepinguga. Notariaadiseaduse § 30 lg 1 järgi on notari ülesanne ametitoimingutes osalejate õiguslik nõustamine ja vastavate dokumentide projektide koostamine. Tunnistaja P. P ütluste kohaselt arutas ta pooltega lepingutingimusi, samuti lisakohustuste lisamist kinkelepingusse ja luges lepingu pooltele ette. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kohus oli seisukohal, et poolte vande all antud seletustega, hageja kirjaliku avaldusega kohtule 05.03.2006 ja tunnistaja P. P ütlustega on tõendatud, et kinkelepingu sõlmimise ajal soovis hageja kinkida kostjale terve kinnistu 38,6 ha ja kostja oli sellest tahteavaldusest teadlik. Hagejal ei olnud kinkelepingu sõlmimise ajal ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest, tema positsioon kinkelepingu suhtes on muutunud peale kinkelepingu sõlmimist mingitel muudel asjaoludel. Eeltoodut kogumis arvestades leidis kohus, et poolte vahel 20.10.2005 sõlmitud kinkeleping vastab hageja tahtele kinkelepingu sõlmimise ajal ning lepingut ei sõlmitud olulise eksimuse mõjul.
9.Kohus pidas vajalikuks lisada, et ta ei nõustu kostja vastuväidetega tühistamisavalduse
tühisuse kohta AÕS § 641 ning TsÜS § 77 lg 3 ja § 83 lg 1 järgi. Seadusest ei tulene, et TsÜS § 98 lg-s 1 sätestatud avaldus peab olema tehtud samas vormis kui tehing, mille tühistamisele avaldus on suunatud. Tehingu tühistamise avaldus on ühepoolne kujundusõigus, mida teostatakse tahteavaldusega teisele poolele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Tahteavaldusel ei ole eraldi vorminõudeid. Tehingu tühistamise avaldus ei ole asjaõigusleping AÕS § 641 tähenduses ega lepingu muutmine TsÜS § 77 lg 3 tähenduses. Kuivõrd tehing ei näe ette kinkelepingu tühistamise avaldusele kohustuslikku vormi, ei pea avaldus ega ka advokaadi volikiri olema notariaalselt tõestatud. Ühtlasi pidas kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt TsÜS § 69 lg-st 2 tuleb kinkelepingu tühistamise avaldus lugeda kostja poolt kättesaaduks 27.02.2006, mil kostjale väljastati tema elukohas hagimaterjalid ja kostjal oli mõistlik võimalus kinkelepingu tühistamise avaldusega tutvuda. Poolte seletustega kohtuistungil on tõendatud, et hageja oli teadlik kostja elukoha muutumisest peale kinkelepingu sõlmimist, pooled olid igapäevases telefonisuhtluses, mistõttu ei saa tühistamisavaldust lugeda kättetoimetatuks kostjale kinkelepingus märgitud aadressil. Apellatsioonkaebuse põhjendus
10.Hageja palus apellatsioonkaebuses Pärnu Maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, s.h kõigi vastavate põhjenduste osas, ning uue otsusega hagi rahuldada. Apellant ei vaidlusta kohtu seisukohta kostja vastuväidete kohta, mis puudutasid tühistamisavalduse väidetavat tühisust (otsuse lk 5 viimane lõik ja lk 6 esimene lõik).
11.Kohus on vaidlustatud otsuses teinud järelduse, et „hageja vande all antud seletust eksimuse kohta ei saa täies ulatuses usaldusväärseks pidada, sest tema seletus on vastuolus 05.03.2006 kohtule saadetud pöördumisega, tunnistaja P. P ütlustega ja kostja vande all antud seletustega“. Samuti on kohus asunud seisukohale, et „hageja väited kohtuistungil selles, et ta tegi kirjaliku avalduse kohtule kostjapoolse sunni mõjul, ei ole asja arutamisel tõendamist leidnud“. Nimetatud järelduste tegemisel ei ole kohus hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõuete kohaselt ning see on viinud ebaõigete järeldusteni. Kohus ei ole kõnealuste järelduste tegemisel H. E 05.03.2006 avaldust igakülgselt, täielikult ja objektiivselt uurinud, s.h jätnud nimetatud tõendiga seoses arvestamata järgmised olulised asjaolud: nimetatud avalduse esitas kohtule mitte H.E ise, vaid kostja; avalduses sisalduvad andmed (kohtumenetluses oleva tsiviilasja number, kohtuniku nimi) ja avalduse tekst osutavad sellele, et avaldus on koostatud kohtuvaidluse üksikasjadega kursis oleva isiku ütluste järgi; avalduse osa, mis puudutab kinkelepingu vaidlustamist, on ilmselges vastuolus faktiliste asjaoludega, mis on dokumentaalselt tõestatud (s.h kliendilepingu sõlmimine vandeadvokaat Jaanus Tehveriga); avalduse sisu on vastuolus hageja poolt kohtuistungil vande all antud seletusega. Ülaltoodud asjaolusid arvestades ei saa teha H. E 05.03.2006 avalduse suhtes muud järeldust kui see, et avaldus on koostatud kostja mõjutusel ning sellel põhjusel ja vastuolu tõttu teiste tõenditega ei saa sellele tõendile faktiliste asjaolude tuvastamisel tugineda.
12.Hinnates hageja ja kostja vastuolulisi seletusi selle kohta, mis oli poolte tahte kohaselt kinkelepingu ese (cá 2 ha suurune osa või terve kinnistu), jättis kohus otsuse tegemisel tähelepanuta, et tunnistaja T. T ütlused kohtuistungil kinnitasid hageja seletust (tunnistaja väitis, et on maatüki kinkimise teemal hagejaga vestelnud ning möönis, et terve kinnistu kinkimisest juttu ei olnud). Tunnistaja T. T ütlustele ei ole kohus otsuses üldse hinnangut andnud, mis on vastuolus TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetega.
13.Tuginedes poolte vande all antud seletustele, hageja 05.03.2006 kirjaliku avalduse ja
tunnistaja P. P ütlustele asus kohus seisukohale, et kinkelepingu sõlmimise ajal soovis hageja kinkida kostjale terve kinnistu (38,6 ha). Sellest seisukohast tulenevalt on kohus järeldanud, et kinkeleping vastas hageja tahtele ega olnud sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Hageja leiab, et sellise järelduse tegemisel ei ole kohus tõendite hindamisel järginud TsMS § 232 lg 1 nõudeid. Tõendite nõuetekohasel hindamisel pidanuks kohus asuma seisukohale, et hageja 05.03.2006 kirjalikku avaldust ei saa tõendina arvestada, kostja seletused ei ole usaldusväärsed (kostja-poolne hageja mõjutamine) ning alust hageja seletuse usaldusvääruses kahtlemiseks ei ole. Tunnistaja P. P ütlused kinkelepingu sõlmimise asjaolude kohta ei saa lükata ümber hageja väidet oma tegelikust tahtest kinkelepingu eseme osas, kuivõrd notariaalse lepingu sõlmimise kord iseenesest ei saa välistada ühe lepingupoole eksimust faktiliste asjaolude suhtes. Kohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 75 lg 1, mis käsitleb tahteavalduse tõlgendamist. Antud õigusnorm ei kuulu käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele, kuivõrd vaidlust tahteavalduse tõlgendamise üle poolte vahel ei ole. Hageja tahteavaldus on 20.10.2005 kinkelepingus väljendatud üheselt ning hagi aluseks ei ole väide, et seda tahteavaldust tuleb tõlgendada mingisugusel konkreetsel viisil. Hagi aluseks on tehingu tühistamine eksimuse tõttu (TsÜS § 92) ning antud juhul ei ole kinkelepingu tõlgendamine hagi alusega mingis puutumuses. Asjaolu, et 20.10.2005 kinkelepingut saab tõlgendada üksnes selliselt, et kinkelepingu esemeks oli terve kinnistu (mitte hageja soovile vastav kinnistu osa), on väljaspool kahtlust ning vastupidist pole kumbki pool menetluses väitnud. Vaidlus käib selle üle, kas 20.10.2005 kinkeleping, mis sisaldas ainult üheselt tõlgendatavat poolte tahteavaldust, sõlmiti olulise eksimuse mõjul või mitte. Selles vaidluses TsÜS § 75 lg 1 kohaldatav ei ole. Seega on kohus otsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
14.Kohus on otsuses asunud ka seisukohale, et tühistamisavaldust ei saa lugeda kostjale kättetoimetatuks. Sisuliselt on kohus asunud seisukohale, et hageja ei ole tehingut tühistanud, kuigi otsuses seda asjaolu otseselt väljendatud ei ole (TsÜS § 98 lg 1 ja § 69 lg-te 1-3 kohaselt muutub tühistamisavaldus kehtivaks selle kättesaamisega või elukohta toimetamisega). Kohus on sellise järelduse rajanud kohtuotsuse kohaselt poolte seletustele, millega olevat tõendatud, et „hageja oli teadlik kostja elukoha muutmisest peale kinkelepingu sõlmimist, pooled olid igapäevases telefonisuhtluses, mistõttu ei saa tühistamisavaldust lugeda kättetoimetatuks kostjale kinkelepingus märgitud aadressil“. Sellist järeldust käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendid teha ei võimalda. Esiteks, kostja seletuse kohaselt muutus tema elukoht „kusagil kuu pärast seda kui kinkeleping toimus“. Hageja esitas tühistamisavalduse vähem kui kuu aega pärast kinkelepingu sõlmimist. Teiseks, kostja seletuse kohaselt teavitas ta hagejat telefoni teel kuu aega pärast kinkelepingu sõlmimist küll asjaolust, et „kolib Vaidast ära Tallinna“ ja et „oli vast ikka juttu ka kus ma Tallinnas elan“, kuid sellistest ütlustest ei saa järeldada, et kostja oli hagejale teatavaks teinud oma uue elukoha aadressi. Kolmandaks, hageja ei ole oma seletuses avaldanud midagi kostja elukoha aadressi muutmise teadasaamise kohta, seega ei saa kohus asuda seisukohale, et muutuse teatavakstegemine on tõendatud poolte seletusega. Kohus on kõnealuse järelduse rajanud üksnes kostja seletusele, kusjuures ka sellest tõendist ei nähtu üheselt, et kostja oli hagejale teatavaks teinud oma uue elukoha aadressi. Järelikult ei ole tõendamisjäreldus, mille kohaselt hageja oli teadlik kostja elukoha muutmisest peale kinkelepingu sõlmimist, kooskõlas TsMS § 232 lg 1 nõuetega. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Kostja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta selle muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on hagi lahendamisel hinnanud õigesti ja täielikult asjas esitatud tõendeid ning tuvastanud nende põhjal tsiviilasjas tähtsust omavad asjaolud. Ka materiaalõiguse norme kohaldas kohus õigesti. Küll on kohus viidanud hagi rahuldamata jätmisel kinkelepingu kehtivusele ning sellest tulenevale kinnistusraamatu omanikukande õigsusele, mille kohta ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist. Ka juhul, kui kohus tunnustaks kinkelepingu kehtetust, ei muutuks kinnistusraamatu kanne sellest ebaõigeks. Sel juhul oleks hagejal õigus nõuda omandi tagasikandmist, s.o asjaõiguslepingu sõlmimist AÕS § 641 mõttes (mitte kinnistusraamatu kande parandamist AÕS § 65 lg 1 tähenduses, nagu on märgitud hagiavalduses), ning kostja vastavat nõusolekut TsÜS § 68 lg 5 järgi. Kuna hageja nõue jäi rahuldamata seetõttu, et tehingu tühistamiseks puudusid seaduses sätestatud alused, ei mõjuta eelnev aga kohtuotsuse lõppjärelduse õigsust.
17.Vastavalt TsÜS § 92 lg-le 3 võib tehingu tühistada siis, kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega ning kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Hagiavalduse kohaselt seisnes hageja eksimus kinkelepingu sõlmimisel selles, et ta ei saanud aru, et kinkelepingu esemeks ei ole mitte 1,8 ha suurune kinnistu osa, vaid terve kinnistu suurusega 38,6 ha. Hageja hindas selle eksimuse oluliseks TsÜS § 92 lg 2 mõttes ning kostjapoolse käitumise pahauskseks TsÜS § 92 lg 3 p 2 järgi. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud: hagi menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et hageja oleks omanud ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest (ning et kostja oli sellest eksimusest teadlik ja eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega). Maakohus hindas tõendeid õigesti kui leidis, et TsÜS § 92 lg-s 3 sätestatud tehingu tühistamise eeldused ei olnud antud juhul täidetud. Kohtul ei olnud alust teha hageja 05.03.2006 avaldusest apellandi soovitud järeldust. Pigem kinnitas see avaldus kooskõlas teiste tõenditega hageja muutlikku meelt ja heitlikku tahet. Maakohtu otsuse lõppjäreldus ei põhine nimetatud avaldusel, vaid tõendite kogumile antud hinnangul. Asjaolu, et kohus ei ole eraldi hinnanud tunnistaja T. T ütlusi, ei ole võimalik käsitada menetlusnormi olulise rikkumisena, nagu soovib apellant. Nimetatud tunnistaja ei viibinud poolte jutuajamiste juures ega teadnud asjaolude kohta midagi täpselt öelda, tema väljendatu põhines vaid oletustel. Nii on tunnistaja väitnud (tl 148), et „... minu meelest kui ma Hga rääkisin, see puudutas mingit kinnistu osa, aga kui suurt osa, sellest juttu ei olnud“ ning „... seda juttu mina otseselt ei kuulud, kas terve maa või jupp“. Ka tunnistaja A.S ei osanud vaidluses tähtsust omavate asjaolude kohta midagi öelda. Seevastu tunnistaja P. P ütlused olid üheselt mõistetavad ja selged. Notar mäletas vaidlusalust tehingut hästi. Ka hageja enda vande alla antud seletus ei võimaldanud tuvastada asjaolusid teisiti, kui seda tegi maakohus. Kuigi hageja on kohtuistungil korduvalt väitnud, et tema arusaamist mööda pidi kostja saama cá 2 ha maad, on ta samas ka viidanud, et kostja laenu tagatiseks oli maa: „kostjal oli vaja tagatist PRIA rahade saamiseks“ (27.11.2006 istungi protokoll - tl 146); rida allpool on hageja öelnud: „oli nii, et kogu maa jääb kostjale ja mina saan küttepuid sealt, et mets jääb minule, metsakasutusõigus mulle.“ Vastuseks kostja esindajale ütles hageja: „et ma saan elu lõpuni sealt maalt küttepuid võtta...; ...minu tahe lepingu ajal – no, et kostja saaks selle raha, et need tiigid teha, aga selleks oli tagatiseks vaja kogu maad, muidu ei oleks saanud“.
18.Asjaolu, et kohus viitas tahteavalduse tõlgendamist käsitlevale TsÜS §-le 75, kuigi pooled
selle üle ei vaielnud, ei ole hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, nagu väidab apellant. Tegemist on tehinguid reguleeriva üldnormiga, mille arvestamine ei ole viga. Isiku tegeliku tahte väljaselgitamiseks, välistamaks ebaõiget ettekujutust tehingu tegelikest asjaoludest, on vajalik tahteavaldust analüüsida. Kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et tehingut tõestanud notar on seda ka teinud. Asja materjali põhjal ei ole ringkonnakohtul võimalik teha maakohtust erinevat järeldust ega tuvastada hageja eksimust TsÜS § 92 tähenduses. Kuna ringkonnakohus ei pea vajalikuks faktiliste asjaolude uut tuvastamist, siis tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 lähtus ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel esimese astme kohtus tuvastatud faktilistest asjaoludest.
19.Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks maakohus asunud sisuliselt seisukohale, et hageja ei ole tehingut tühistanud (tühistamisavaldust esitanud). Kohus on üheselt leidnud, et tulenevalt TsÜS § 69 lg-st 2 tuleb lugeda kinkelepingu tühistamise avaldus kostja poolt kättesaaduks 27.02.2006, s.o hagimaterjali kostjale kättetoimetamise ajast, mil kostjal oli võimalik avaldusega tutvuda. TsÜS § 69 lg-st 2 tulenevalt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kooskõlas nimetatud sättega jõudis maakohus õigele järeldusele, et tühistamisavaldust ei saanud lugeda hageja viidatud ajal kostja poolt kättesaaduks. Ka kohtud on oma varasemas praktikas (näiteks Riigikohtu 29.03.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04) olnud seisukohal, et tühistamisavalduseks võib lugeda hagiavaldust (hetkest, mil see jõudis kostjani). Seetõttu ei oma sisulist tähendust, kui täpselt teadis hageja kostja elukoha muutumisest. Pealegi ei ole kohus otsuses väitnud, nagu oleks kostja oma uue elukoha aadressi hagejale teatavaks teinud. Maakohus on üksnes märkinud, et hageja oli sellest muutusest teadlik (hageja ei vaielnud vastu kostja väidetele selleteemalise jutuajamise kohta).
Ü.Jänes
G.Kivinurm
M.Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.