2-05-23315/6 - Ühinguõigus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

kohaselt hageja kinkis kostjale xxxxxxxx kinnistu suurusega 36,60 ha, asukohaga xxxxxxxxxxxxx vald. Vastavalt elektroonilise kinnistusraamatu väljavõttele on kostja 21.11.2005 kantud kinnistusraamatusse sisse vaidlusaluse kinnistu omanikuna. Hageja nõue ja põhjendused Hageja leiab, et on lepingu sõlminud olulise eksimuse mõjul ning sellest tulenevalt on 20.10.2005.a. sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping kehtetud algusest peale. Hageja on taotlenud 17.11.2005 esitatud tühistamise avaldusega kostja nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks (hageja sissekandmist omanikuna). Hageja esindaja poolt 17.11.2005 saadetud tühistamise avaldus tuli hageja esindajale 09.12.2005 tagasi põhjendusega, et adressaat (kostja) ei ela aadressil, millele kiri oli saadetud, vaid kuskil Tallinnas, vastav Tallinna-aadress aga puudub. Samas saatis hageja avalduse kostja enda poolt kinkelepingus näidatud elukoha-aadressil. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kinkeleping tuleb siiski lugeda tühistatuks, vaatamata sellele, et ametlikult ei ole kostja tühistamisavaldust kätte saanud. Hagejale teadaolevalt ei kavatse kostja anda nõusolekut hageja uuesti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks vastavalt Asjaõigusseaduse § 65 lg 1, vaid soovib kinnistu võõrandada edasi kolmandale heausksele isikule. Sellest tulenevalt on hageja oma õiguste kaitseks sunnitud esitama hagi AÕS § 65 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel tuvastamaks kostja kohustust anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hageja on seisukohal, et tema eksimus tehingu tegemisel seisnes selles, et ta ei saanud aru, et kinkelepingu esemeks ei ole mitte 1,8 ha suurune kinnistu osa, vaid terve kinnistu kogupindalaga 38,6 ha. Selline eksimus on oluline TsÜS § 92 lg 2 mõttes. Hagejal ei olnud mingit põhjust kinkida kostjale kinnistu, mille väärtus on vähemalt 960 000 krooni. Kui hagejal oleks lepingu sõlmimise ajal olnud õige ettekujutus sellest, et kinkelepingu ese on 38,6 ha suurune kinnistu tervikuna, ei oleks ta olnud nõus sellist tehingut tegema. Seevastu tema arusaamisele vastav osa kinnistust lepingu esemena (1,8 ha) oleks väärtuseliselt olnud võrreldav elamu katuse remondi eeldatava maksumusega ning seetõttu oli hageja valmis kinkelepingut sõlmima. Antud juhul on hageja veendunud, et kostja oli teadlik hageja eksimusest, kuivõrd eksimus oli põhjustatud kostjapoolse käitumisega. Nimelt oli just kostja see, kes organiseeris aja notarile ning kelle poolt notarile antud informatsiooni kohaselt notar lepingu teksti koostas. Arvestades asjaolu, et hageja on 67-aastane ega oma mingisuguseid juriidilisi teadmisi, oleks kostja pidanud igasugustest muudatustest lepingu tekstis hagejat eraldi informeerima ja väga täpselt selgitama muudatuste tagajärgi, et hageja saaks anda informeeritud tahteavalduse. Antud juhul kostja seda ei teinud. Hageja loeb sellise kostjapoolse käitumise pahauskseks vastavalt TsÜS § 92 lg 3 p 2. Eeltoodust tulenevalt olid täidetud tingimused 20.10.2005 hageja ja kostja vahel sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks. Kuivõrd tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada, siis on kostjal kohustus tagastada hagejale kinnistu omandiõigus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.Kinkelepingu tühistamine eksimuse tõttu Hageja väidab, et kinkelepingu sõlmimisel seisnes tema eksimus selles, et ta ei saanud aru, et kinkelepingu esemeks on kinnistu kogupindalaga 38,6 ha, mitte 1,8 ha suurune kinnistu osa, mistõttu tuleb kinkeleping ja asjaõigusleping tühistada TsÜS § 90 lg 1 alusel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 5 kohaselt kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Arvestades asjaolu, et vaidlusaluse kinkelepingu ja asjaõiguslepingu näol on tegemist notariaalse lepinguga, siis on kohatud hagiavalduses esitatud väited kostja poolt hageja eksimuse põhjustamise kohta ning seda tulenevalt asjaolust, et vastavalt Notariaadiseadus § 30 lg 1 on notari kohustuseks ametitoimingus osalejate õiguslik nõustamine ning vastavate dokumendiprojektide koostamine. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal võimalik koostada mingisuguseid dokumente ega hagejat informeerida või jätta informeerimata lepingu sisust kuivõrd see on vastavalt seadusele notari ülesanne. Notari ülesanne on tahte tuvastamine ning notari jaoks oli tehingu sõlmimisel selge ning arusaadav, milline on hageja tahe. Vastavalt Tõestamisseadus § 1 lg 4 kajastab notar tõestamistoimingu käigus isiklikult tajutud asjaolud notariaalaktis või -märkes. Vastavalt Tõestamisseaduse § 4 keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. Tõestamisseaduse § 13 lg 1 sätestab, et tehingu tõestamiseks tuleb notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ning osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada. Ilma heakskiitmise ja allkirjastamiseta on tõestamine tühine ning lg 4 sätestab, et ettelugemise, läbivaatamise ja heakskiitmise toimumise märgib notar notariaalakti lõppu. Kui osalejad on notariaalakti omakäeliselt alla kirjutanud, siis eeldatakse, et see on neile notari juuresolekul ette loetud, läbi vaadatud või kirjeldatud ning nende poolt heaks kiidetud. Tõestamisseaduse § 18 lg 1 sätestab, et notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu

tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Notar ei tuvastanud, et hageja oleks olnud tehingu sõlmimisel eksimuses, mistõttu on kohatu väita, et kostja oma tegevusega viis hageja eksitusse ning käitus tehingu tegemisel pahauskselt ning hageja sõlmis eelnimetatud lepingud olles mitteteadlik lepingu tõelise sisu kohta ning saamata anda informeeritud tahteavaldust. Asjaolu, et hageja poolt kinkelepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ei olnud hageja eksimuses, tõendab ka fakt, et hageja läks peale tehingu sõlmimist oma poja eestvedamisel Tallinna notar Sirje Rõõm notaribüroosse, et kinkeleping ja asjaõigusleping tühistada, mille käigus notari asendaja proovis välja selgitada hageja tegelikku tahet ning selgitas hagejale tehingu tühistamise tagajärgi ning tuvastas, et hagejal ei ole soovi vaidlusalust kinkelepingut ja asjaõiguslepingut tühistada, kuna need vastavad tema tahteavaldusele. Kohtuotsuse põhjendus Tehingu tühiseks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed tingimused (esmajoones avalduse esitamine) kui ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Hageja on näidanud tehingu tühistamise alusena eksimust, mis seisnes selles, et ta ei saanud aru, et kinkelepingu esemeks ei ole 1,8 ha suurune Txxxxxxx kinnistu osa, vaid kogu kinnistu pindalaga 38,6 ha. TsÜS § 92 lg 3 järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehingu tühistada, kui 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. TsÜS § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ja lg 2 järgi on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kostja vande all antud seletustega on tõendatud, et ta soovis osta hagejalt 38,6 ha maad. Hageja ütles talle, et sugulaste vahel maa müümist ei ole ja ta kingib kinnistu kostjale. Kostja soovis kinnistu omandada majandustegevuse arendamiseks ja rääkis sellest hagejale. Poolte vahel ei ole olnud ei enne kinkelepingu sõlmimist ega notari juures kinkelepingu sõlmimise ajal juttu ca 2 ha suuruse kinnistu osa kinkimisest. Kostja on veendunud selles, et kinkelepingu sõlmimise ajal soovis hageja temale kinkida kogu Txxxxxxx kinnistu pindalaga 38,6 ha ja leiab, et hageja ei ole kohtusse pöördunud omal soovil, vaid poja mahitusel. Hageja seletuse kohaselt soovis ta kostjale kinkida ca 2 ha maad, kogu maa kinkimisest pole juttu kostjaga olnud. Hageja kinnitab, et oli teadlik, et kostja kavatseb saadud maale rajada kalatiigid, PRIA-lt raha saamiseks oli vaja tagatiseks kogu maad. Hageja arusaamise kohaselt pidi tehingu tagajärjel kostja saama raha, temale pidi jääma maa alles. Hageja on oma 05.03.2006.a. kohtule saadetud kirjalikus pöördumises märkinud, et ta soovis kinkida kostjale terve Txxxxxxx kinnistu pindalaga 38,6 ha. Hageja väited kohtuistungil selles, et tegi avalduse kohtule kostjapoolse sunni mõjul, ei ole asja arutamisel tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et hageja vande all antud seletust eksimuse kohta ei saa täies ulatuses usaldusväärseks pidada, sest tema seletus on vastuolus 05.03.2006.a. kohtule saadetud pöördumisega, tunnistaja P. Pxxxx ütlustega ja kostja vande all antud seletustega.

Põhjendamatud on hageja väited selles, et tal ei olnud põhjust kinkida kostjale kinnistu, mille väärtus on vähemalt 960 000 krooni VÕS § 259 lg 1 tulenevalt ei ole kingitava kinnistu väärtus oluline, sest vara antakse kingisaaja omandusse tasuta. Kinnistu väärtus määratakse lepingus poolte tahteavalduse alusel ega pea olema vastavuses kinnistu turuväärtusega. Kinnistu lepingus määratud väärtuse ja kinnistu turuväärtuse vahe olemaolu ei tõenda, et hageja sõlmis lepingu eksimuse mõjul. Pealegi ei ole tõendatud, et kostja teadis või pidi teadma, et kinnistu turuväärtus on vähemalt kolm korda suurem lepingus märgitud vara väärtusest. Kostja seletuse kohaselt sai vara väärtus määratud kinkelepingus poolte kokkuleppel, kostja lähtus väärtuse määramisel sellest, et oli mõni aeg enne vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimisest saanud isalt kinkelepingu alusel kinnistu, millel asusid talu ja kommunikatsioonid, selle kinkelepingus oli vara väärtus määratud samuti 300 000 krooni. Hageja seletus selles, et ta ei kuulnud kuulmiskahjustuse tõttu notari poolt antud selgitusi ega saanud lepingu ettelugemisel aru, et loovutab kogu kinnistu kostjale, on vastuolus tunnistaja P. Pxxxx ütlustega ja hageja telefonikõnede väljavõttega. Tunnistaja P. Pxxxx ütluste kohaselt on tal loomupäraselt kõva hääl, lepingu sõlmimise ajal ei avaldanud hageja kordagi, et ta kuule hästi. Hageja telefonikõnede väljavõtted tõendavad, et hageja helistab sageli kostjale ja kostja isale, mis tõendab, et hageja kuuleb vaiksemat juttu kuulmiskahjustusest olenemata . Ei ole põhjendatud hageja väited selles, et hageja eksimus oli mõjutatud kostjapoolsest käitumisest. Hageja väidab, et arvestades hageja kõrget iga oleks kostja pidanud igasugustest muudatustest lepingu tekstis hagejat eraldi informeerima ja väga täpselt selgitama muudatuste tagajärgi, et hageja saaks anda informeeritud tahteavalduse. Vaidlusaluse kinkelepingu ja asjaõiguslepingu näol on tegemist notariaalse lepinguga. Notariaadiseaduse § 30 lg 1 järgi on notari ülesanne ametitoimingutes osalejate õiguslik nõustamine ja vastavate dokumendiprojektide koostamine. Tunnistaja P. Pxxxx ütluste kohaselt arutas ta pooltega lepingutingimusi, samuti lisakohustuste lisamist kinkelepingusse ja luges lepingu pooltele ette . TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et poolte vande all antud seletustega, hageja kirjaliku avaldusega kohtule 05.03.2006.a. ja tunnistaja P. Pxxxx ütlustega on tõendatud, et kinkelepingu sõlmimise ajal soovis hageja kinkida kostjale terve kinnistu 38,6 ha ja kostja oli sellest tahteavaldusest teadlik. Hagejal ei olnud kinkelepingu sõlmimise ajal ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest, tema positsioon kinkelepingu suhtes on muutunud peale kinkelepingu sõlmimist mingitel muudel asjaoludel. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et poolte vahel 20. oktoobril 2005.a. sõlmitud kinkeleping vastab hageja tahtele kinkelepingu sõlmimise ajal ega ole sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Kuna ei ole täidetud tühistamisavalduse materiaalsed eeldused, ei ole hageja poolt 17.11.2005.a. esitatud kinkelepingu tühistamise avaldusel õiguslikku jõudu. Poolte vahel 20. oktoobril 2005.a. sõlmitud kinkeleping on kehtiv ja seega on õige kinnistusraamatu kanne kostja sissekandmise kohta kinnistu Txxxxxxx omanikuna, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks esitada oma seisukoht kostja vastuväidete koha, mis puudutavad tühistamisavalduse tühisust AÕS § 64 1 ja TsÜS §-dest 77 lg 3 ja 83 lg 1 järgi. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seadusest ei tulene, et TsÜS § 98 lg 1 sätestatud avaldus peab olema tehtud samas vormis kui tehing, mille tühistamisele avaldus on suunatud. Tehingu tühistamise avaldus on ühepoolne kujundusõigus, mida teostatakse tahteavaldusega teisele poolele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Tahteavaldusel ei ole eraldi vorminõudeid. Tehingu tühistamise avaldus ei ole