Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
10.05.2007, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-5293
Tsiviilasi
VH`i pankrotiavaldus AS-i pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja: VH, Võlausaldaja esindaja: vandeadvokaat RT Võlgnik: AS; Võlgniku esindaja: vandeadvokaat HP
Menetlusosalised ja nende esindajad
Jätta algatamata AS-i suhtes pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 30 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud VH`i kanda. Määruse peale pankrotimenetluse algatamata jätmise osas on avalduse esitanud võlausaldajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud XXX esitas võlausaldaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale pankrotiavalduse AS-i pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. XXX. toimus AS aktsionäride üldkoosolek, kus otsustati suurendada äriühingu aktsiakapitali 1 600 000 kroonilt 3 600 000 kroonini. Otsuse päevakorrapunkt 4 alapunkt 5 kohaselt anti V. H õigus märkida 250 aktsiat üldsummas 250 000 krooni rahalise sissemaksega NG arveldusarvele nr XXX Sampo Pangas. Otsuse päevakorrapunkt 4 alapunkt 6 alusel toimus aktsiate märkimine kahe (2) nädala jooksul alates aktsionäride koosoleku otsuse vastuvõtmisest. XXX edastas aktsionär NG-le avalduse aktsiate märkimise tähtaja pikendamiseks. Avalduses palus aktsionär pikendada sissemakse tagamise tähtaega selliselt, et sissemakse teostamine toimuks hiljemalt XXX NG ei vastanud aktsionäri avaldusele, mistõttu eeldas viimane heauskselt, et tema ettepanekut on aktsepteeritud. XXX tasus V. H võlgniku kasutuses olevale Sampo Panga arveldusarvele 250 000 krooni. Selgitusse märkis aktsionär „aktsiakapitali tõstmine”. XXX sai võlausaldaja kätte NG juhatuse teate, milles märgitakse, et juhatus otsustas jätta aktsionäri taotluse rahuldamata ning keeldus aktsiate märkimise tähtaja pikendamisest. NG juhatuse teate kohaselt otsustas juhatus aktsionärile 250 000 krooni suurust sissemakset mitte tagastada, kuivõrd V. H on NG ees väidetavalt võlgnevus. NG selgitas, et äriühingu „kassas on puudujääk”, mille eest on vastutav V. H ning seetõttu on NG juhatus otsustanud aktsionärile viimase poolt tasutud 250 000 krooni mitte tagastada, vaid vähendada selle arvelt kassa puudjääki. XXX esitas võlausaldaja esindaja
NG-le pretensiooni nõudes 250 000 krooni tagastamist aktsionärile. NG XXX vastuskirjas on märgitud, et V. H NG juhatuse liikmena on äriühingule võlgu 400 000 krooni ja NG on teostanud V. H ́i poolt võlgnetava summa ja aktsionärina äriühingule tasutud summa (250 000 krooni) osas tasaarvestuse. XXX esitas V.H võlgnikule pankrotihoiatuse. XXX vastukirjas pankrotihoiatusele märgib võlgnik paljasõnaliselt, et ta on avastanud NG kassas puudujäägi, mille katteks on ta aktsionäri poolt tasutud 250 000 krooni kinni pidanud ja teostanud tasaarvestuse. Käesoleval ajal moodustub NG põhivõlgnevus võlausaldaja ees 250 000 krooni. Lisaks põhivõlgnevusele on NG kohustatud tasuma V. H ́ile viivitusintressi kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga on võlgnik oma kohustuse täitmisega viivituses 91 päeva. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on NG viivitusintressi võlgnevus aktsionäri ees järelikult 6107.87 krooni. Võlgniku väited kassa puudujäägi kohta on tõendamata. Tasaarvestuse teostamine on välistatud, kui tasaarvestaval poolel puudub nõue. NG ei ole kuni käesoleva ajani esitanud võlausaldajale ühtki tõendit selle kohta, et NG kassas on üldse mingi puudujääk. Veel vähem on tõendatud, et väidetava puudujäägi on tekitanud aktsionär V.H . Tasaarvestuse teostamise eelduseks on vastastikuste nõuete olemasolu kahel isikul. Käesoleval juhul on tõendatud, et üksnes V.H ́il on nõue NG vastu. NG ei ole tõendanud, et temal oleks nõue pankrotiavalduse esitaja vastu ehk täitmata on tasaarvestuse kui kujundusõiguse peamine eeldus – mõlemal poolel peab olema teise vastu rahaline nõue. Olukorras, kus NG-l puudub aktsionäri vastu nõue, on selge, et ta ei saa teostada tasaarvestust. Isegi kui NG nõue oleks tõendatud, mida see aga ei ole, on võlausaldaja jaoks NG aktiivnõue ebaselge. Võlgnik on väitnud, et tegemist on „kassa puudujäägiga”. Samas on selgusetu, millal ja millest selline kassa puudjääk tekkis. Oma XXX vastuses pankrotihoiatusele ei ole võlgnik vähimalgi määral selgitanud oma väidetava nõude aluseks olevaid asjaolusid. Võlausaldaja arvates ei ole võimalik, et äriühingu kassast kaob raha ning keegi ei suuda tuvastada millal ja kuhu see kadus. Võlgniku poolt on välja toomata konkreetsed ja selged asjaolud, mis põhistaksid ja tõendaksid tema väidetavat nõuet. Võlgnik peab tõendama, et tal on nõue võlausaldaja vastu. Samuti tuleb silmas pidada, et võlgnik on kassa puudujäägi seostanud V. H ́i kui NG juhatuse liikme tegevusega. NG ei ole määratlenud, millisel õiguslikul alusel on V. H kui aktsionäril tekkinud kohustus tasuda äriühingule 400 000 krooni ja millistel asjaoludel saavad aktsionäri ning juhatuse liikme kohustused olla käesoleval juhul seotud. Aktsionäri õiguslik suhe äriühinguga ja juhatuse liikme õiguslik suhe äriühinguga on oma sisult erinevad. Kuivõrd võlgnik ei ole vaevunud oma nõuet isegi põhistama (rääkimata tõendamisest), siis tuleb nõue lugeda ebaselgeks. Ebaselget nõuet ei saa VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestada. Võlgniku majanduslik olukord viitab püsivale võimetusele täita oma kohustusi. Lisaks ülaltoodud eeldustele ja võlgniku täitmata kohustustele viitavad võlgniku püsivale maksejõuetusele ka võlgniku majandustegevus ning majanduslik olukord. NG ei ole kogu oma tegevusaja jooksul kordagi asunud tegutsema oma põhikirjajärgsetel peamistel tegevusaladel. Ettevõte on tegutsenud eelkõige kinnisvara projektides, mida finantseerivad oma huvidest lähtuvalt aktsionärid ja kolmandad isikud. Igapäevane reaalne majandustegevus ettevõttel puudub ning tema majanduslik olukord on järsult halvenenud. Võlgniku varad on koormatud ebamõistlikult suurte tagatistega ja võlgnikul puuduvad varad, mille arvelt oma kohustusi reaalselt täita. Seejuures ületavad sissenõutavaks muutunud nõuded mitmekordselt tagatistega koormatud varade reaalset väärtust. Ettevõtte juhatuse liikmete tegevus viitab tahtlikele ja rasketele juhtimisvigadele ning kuriteo tunnustega tegude toimepanemisele (Majandusraskustes oleva võlgniku poolt põhjendamatute kohustuste võtmisega oma maksevõime oluline vähendamine või maksejõuetuks muutmine on karistatav kriminaalkorras). Võlausaldaja palub algatada AS pankrot ja kuulutada välja AS pankrot. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti kohtu määratud tähtajaks 30 000 krooni menetluse kulude katteks. AS-i vastuväited
Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik kinnitab ja tõendab, et võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu. Võlgnik selgitab, et võlausaldaja oli AS-i (võlgniku) juhatuse liige. XXX toimus juhatuse vahetus ning võlausaldaja kutsuti võlgniku juhatusest tagasi. Vastav kanne tehti äriregistrisse XXX. Juhatuse vahetuse ajal oli võlgniku kassas rahalisi vahendeid summas 400 651,10 krooni. Võlausaldaja oli kohustatud kassa uuele juhatuse üle andma, kuid jättis selle 400 000 krooni ulatuses üle andmata. XXX tasus võlausaldaja võlgniku arveldusarvele seoses aktsiate märkimisega 250 000 krooni. Aktsiate märkimise tähtaeg oli aga selleks ajaks möödunud. Kuivõrd võlausaldaja ei pidanud aktsiate märkimise tähtajast kinni, jäid tal aktsiad omandamata. XXX teatas võlgniku esindaja võlausaldajale, et arvestab võlausaldaja nõude 250 000 krooni tagastamiseks tasa oma nõudega, mis tuleneb kassa puudujäägist summas 400 000 krooni. XXX saadetud vastuskirjas võlausaldaja nõudele põhjendas võlgnik veelkord tasaarvestust ning palus võlausaldajal tasuda ülejäänud kassa puudujääk summas 150 000 krooni hiljemalt kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest arvates. Võlausaldaja on nimetatud nõudekirja kätte saanud, kuid ei ole tänaseni võlgnikule 150 000 krooni üle andnud. Sellest tulenevalt esitas võlgnik võlausaldaja vastu hagi Harju Maakohtusse. Võlgnik väidab, et võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna võlgnik on selle nõude täitnud selle tasaarvestamisega XXX. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu lõppes XXX. Kuna võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, puudub alus pankrotimenetluse algatamiseks. Võlausaldaja pankrotiavalduses esitatud väited, nagu ei vaidleks võlgnik võlausaldaja nõudele vastu ja koguni tunnistab võlga võlausaldaja ees on ekslikud ja tõendamata. Kui võlausaldaja siiski mingil põhjusel leiab, et tal ikkagi on nõue võlgniku vastu, siis saab seda tuvastada hagimenetluse korras. Võlausaldaja väited võlgniku maksevõime kohta on samuti ekslikud. Võlgnikul on piisavalt vara, et rahuldada oma võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja vastuväited võlgniku vastusele Võlgnik on esmakordselt esile toonud, et aktsiakapitali sissemakse oli mitterahaline. Nimelt XXX on NG õiguseelneja AS ainuaktsionär TR tasunud mitterahalise sissemaksena äriühingu aktsiakapitaliks 20 tihumeetrit „väärispuitu”. Seejuures 10 tihumeetrit tamme maksis 230 000 krooni ja 10 tihumeetrit saart 170 000 krooni. Esmalt märgib V.H et talle oli teadmata, et aktsiakapitali sissemakse võis olla mitterahaline. Samas, tegemist on igati loogilise ja ilmselt õige väitega, sest kui NG aktsiakapital maksti sisse mitterahalisena, siis ei saanudki äriühingu kassas olla aktsiakapitali väärtusele vastavat 400 000 krooni. Teise asjaoluna osundab V.H loogilisele vastuolule võlgniku seisukohtades. Võlgnik on välja toonud, et aktsiakapitali sissemakse oli mitterahaline. Seejärel on aga võlgnik asunud seisukohale, et kassas oli mitterahalise sissemakse asemel siiski rahaline. Võlausaldajale jääb selgusetuks, milline võlgniku seisukoht on õige. Mõlemad seisukohad õiged olla ei saa, sest need on omavahel vastuolus. Olukorras, kus aktsiakapitali sissemakse oli mitterahaline, siis ei saa kassas olla 400 000 krooni rahas, vaid seal peab olema 20 tihumeetrit puitu. Võlgnik on jätnud täielikult tõendamata oma väite, et NG kassas oli 400 000 krooni. Seejuures on oluline tähele panna, et NG on oma XXX vastuväidetes selgelt kinnitanud, et raha summas 400 000 krooni ei ole äriühingu kassasse makstud. NG on avaldanud üksnes arvamust, et kuivõrd raamatupidamisdokumentides on selliselt kirjas, siis pidi raha seal asuma. Võlausaldaja vaidleb võlgnikule veelkordselt vastu ja on seisukohal, et võlgnik ei ole tõendanud 400 000 krooni olemasolu äriühingu kassas. Tasaarvestuse teostamine ebaselge nõude alusel on välistatud Võlgnik toob oma vastuväites rõhutatuna välja, et nõude ebaselgus ei ole VÕS § 200 lg-s 4 sätestatud vastuväiteks, mis takistaks tasaarvestust. V.H sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et nõude ebaselgus on üheks asjaoluks, mis välistab tasaarvestuse teostamise. Vastasel korral moonutataks tasaarvestuse kui kujundusõiguse iseloomu. Kujundusõiguse eesmärgiks on saavutada õigussuhete reguleerimine võimalikult suures ulatuses poolte poolt ja vahel. Sellest põhimõttest lähtuvalt on kujundusõiguse toimimise eelduseks vaieldamatult asjaolu, et pooled teostaksid seda kaalutletult ning õiguspäraselt. Kui üks pool tugineb kujundusõiguse teostamisel paljasõnalistele ja tõendamata väidetele, siis peab kujundusõiguse teostamine olema välistatud.
Võlausaldaja möönab, et seadusandja on VÕS § 200 lg 4 sätestanud ebaselgelt. Samas sätte ebaselgus ei tähenda, et selle tõlgendamine oleks välistatud. V.H on nii pankrotihoiatuses NGle, kui ka oma pankrotiavalduses leidnud, et VÕS § 200 lg 4 näeb ette ebaselge aktiivnõude tasaarvestamise keelu. Poolte vahel puudub vaidlus V.H nõude osas. Võlausaldaja arvates on eksitav võlgniku XXX vastuväite p-s 2 toodud seisukoht nagu oleks ta vaidlustanud võlausaldaja nõude. Võlgniku poolt kohtule esitatud Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-07-4844 materjalidest tuleneb üheselt, et NG on esitanud V.H vastu üksnes 150 000 krooni suuruse nõude, mis ei ole aga kuidagi seotud V.H poolt käesolevas menetluses esitatud nõudega – 256 107.87 krooni. Ainetu ning otsitud on võlgniku käsitlus VHi seotusest kolmandate isikute I.G ja N.K.N ́iga. VF kodaniku I.G ́i ja VH ́i seotus seisneb üksnes asjaolus, et I.G on olnud NG aktsionär ja VH samal ajal NG juhatuse liige. Muu seoses isikute vahel puudub ja VH ́i arvates on NG „kahtlustused” otsitud. Asjaolu, et NG-l on vaidlus nii oma aktsionäride kui ka juhatuse liikmetega kinnitab ainuüksi seda, et äriühing ei täida korrektselt oma kohustusi. Maakohtu põhjendused PankrS § 15 lg 2 p 1 järgi ei algata kohus pankrotimenetlust kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajale 256 107,87 krooni. Seoses sellega, et võlgnik ei ole võlgnevust tasunud, leiab võlausaldaja, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik vaidleb nõudele vastu ja on seisukohal, et võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu ning äriühing ei ole maksejõuetu ning esitatud nõue on ebaselge ja tõendamata. Kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ning kas võlgnik on selle nõude täitnud tasaarvestusega. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on 20.12.2004.a. otsuses nr 3-2-1-150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Samuti on Riigikohus oma 06. märtsi 2002.a. lahendis nr 3-2-1-17-02 leidnud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Samuti pole piisavalt põhistatud väide võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta. Kuigi Riigikohtu 22.03.2005.a. lahendis nr 3-2-1-20-05 on leitud, et olukorras, kus võlausaldaja nõue ei ole selge, puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks, juhib kohus siiski võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust ning seda, et ta ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik lihtsalt ei tunnista nimetatud nõudeid ja vaidleb neile vastu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VH on oma väidetavate õiguste kaitseks valinud ebakohase viisi. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik PanksS § 15 lg 2 p 1 järgi pankrotimenetlust algatada. Pankrotiavalduse asemel tulnuks väidetava võla väljamõistmiseks esitada hagiavaldus.
PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. PankrS § 3 lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 30 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.