Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

JP’ilt OÜ

kasuks hageja poolt menetluse käigus tasutud

menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu (kohtutäituri tasu) summas 295.- krooni. ( i AS Hansapangas asuvale arvelduskontole XXX) Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 415 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kostjal õigus 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale. Selgitada, et kostjal on kaja esitamise õigus üksnes juhul, kui tema hagile vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 ja 633 lg 1 kohaselt on hagejal õigus 30 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

esitada

Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue

apellatsioonikaebus

Tallinna

AS-i (AS-i XXX õigusjärglane) ja kostja – JP vahel on 13.03.1999.a. sõlmitud Q-GSM leping (edaspidi leping) nr XXX, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. AS loovutas nõude 2799,99.- krooni kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni s.o. 22.09.1999.a. kuni 18.06.2005.a. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale 5599,98.- krooni, sellest põhiosa on 2799,99.krooni ja viivist 2799,99.- krooni. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Tallinna Linnakohule (praegune Harju Maakohus) 29.06.2005.a. esitatud hagis OÜ kasuks kostja JP’ilt välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 5599,98.- krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 420,00.- krooni ja õigusabikulud 280,00.- krooni. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hagimaterjalide kättesaamise hetkest hiljemalt 20ne päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kohale toimetatud Narva kohtutäitur KJ poolt kostja tööandja OÜ registrisse kantud aadressil. Hagimaterjalid, selle lisad ja kirjaliku vastuse nõude on kostja isiklikult kätte saanud . Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 13.03.1999.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud Q-GSM lepingust nähtub, et

poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 2799,99.krooni ja viivist 2799,99.- krooni, kokku summas 5599,98.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5599,98.krooni tasumata telekommunikatsiooniteenuste kasutamise eest. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 420,00.- krooni, hageja poolt tasutud kohtutäituri tasu summas 295,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 280,00.- krooni. Kohus juhindub TsMS § 162 lg 1 ̧ § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2. Katre Poljakova Kohtunik

/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.