VSu hagi ARi vastu müügilepingu alusel saadu tagastamiseks ja Finance TVS OÜ vastu ainuosaniku otsuse tühisuse tuvastamiseks 22.06.2017, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VSu apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
3834,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VS (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja I: AR (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II: Finance TVS OÜ (registrikood 11016487) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.01.2017 otsus jätta muutmata.
2.VSu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta VSu kanda.
4.Mõista välja VSult Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse apellatsioonimenetluse riigilõiv summas 875 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt käesoleva lahendi lisas oleval makseinfol toodud rekvisiitidele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise
taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.VS (hageja) esitas 25.05.2011 Harju Maakohtule hagi ARi (kostja I) vastu. Hageja muutis ja täpsustas oma hagi korduvalt. Esialgselt palus hageja tuvastada hageja ja kostja I vahel 14.09.2010 sõlmitud Finance TVS OÜ (kostja II) osa müügilepingu tühisus. Hagi täpsustamise järgselt nõudis hageja kostja II osa kaheks osaks nimiväärtusega 96 165,30 eurot ja 3834,70 eurot jagamist ning kostja I kohustamist tagastama hagejale kostja II osa nimiväärtusega 3834,70 eurot (I kd, tl 200-202).
Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tõestas Tallinna notar JH 14.09.2010 hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu. Lepingu punkti 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks hagejale kuuluv kostja II osa nimiväärtusega 60 000 krooni, mis moodustab 100% osakapitalist. Lepingu punkt 2.1 kohaselt müüs hageja kostjale I osaühingu osa nimiväärtustega 60 000 krooni 60 000 krooni eest. Lepingu punktis 2.2 oli märgitud, et kostja I on hagejale tasunud osa ostuhinna enne lepingu sõlmimist ja hageja tõendas nimetatud summa kättesaamist oma allkirjaga lepingul.
Müügileping oli näilik ning seetõttu tühine. Tühised on nii kohustustehing kui ka käsutustehing. Müügilepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole õiguslikke tagajärgi, sest poolte sooviks oli jätta mulje tehingu tegemisest. Nimelt esitas AS Lukoil Eesti 2008. aastal hageja vastu hagi kahju hüvitamiseks. Maakohus menetles seda hagi tsiviilasjas nr 2-08-242 ning müügilepingu sõlmimise seisuga polnud hagi perspektiivid selged. Hageja ei saanud sel põhjusel enam (ajutiselt) olla kostja II ega Scantrans Terminal AS (kustutatud) omanikuks. Seetõttu leppisid hageja ja kostja I 2010 aasta septembri alguses kokku suuliselt selles, et hageja vormistab hagejale kuuluva osa kostjas II nimiväärtusega 60 000 krooni kostja I nimele hagejale vajalikuks ajaks. Lepiti kokku, et kostja I ei tasu midagi selle osa eest ega kanna muid kulusid, kuid hageja esimesel nõudel vormistab kostja I osa tagasi hageja nimele.
Hageja palus 2011. a jaanuaris kostjal I vormistada osaühing tagasi hageja nimele, kuid kostja I keeldus sellest. Kostja I pole osaühingu osa eest hagejale midagi tasunud, seda on kinnitanud ka kostja I. Kostja I on kinnitanud tehingu näilikkust. Hageja tühistas 28.01.2011 müügilepingu selle näilikkuse tõttu.
Hageja esitas 16.05.2012 hagi ka kostja II vastu ning palus tuvastada kostja II ainuosaniku 05.11.2010 otsuse tühisus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi kostja I kostja II ainuosanikuna otsuse, millega kostja II osakapital suurendati 96 165,30 euro võrra. Kostja II osakapitali suurendamine oli vajalik kostjale I elamisloa vormistamiseks. Osakapitali suurendamine oli näilik, sest osakapitali suurendamiseks kasutatud summad on kostja I poolt välja viidud off-shore äriühingutele. Kostja I huvi oli kostja II osakapitali fiktiivne suurendamine. Tehing on näilik, vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-12-19466 hagi menetlusse ja liitis kostja II vastu esitatud nõude ühte menetlusse kostja I vastu esitatud nõudega.
2(7)
Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagidele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
Kostja I tasus hagejale osa ostuhinna enne müügilepingu sõlmimist. Seda tõendab müügilepingus sisalduv kinnitus. Ostuhinna tasumine pole ka asjaolu, mille alusel teha järeldusi tehingu näilikkuse kohta. Hageja on kinnitanud, et tehingu eesmärk oli varjata hageja vara võlausaldajate eest. Seega soovis hageja kostja II osa üleminekut kostjale I.
Poolte ühine tahe ja eesmärk oli suurendada äritegevuse alustamiseks Scantrans Terminal AS (kustutatud) aktsiakapitali. Hageja oli Scantrans Terminal AS (kustutatud) enamusaktsionär. Pooled leppisid kokku, et kostja I omandab Scantrans Terminal AS (kustutatud) aktsionäri kostja II osa, suurendab kostja II osakapitali ja sellisel moel saadud raha arvel suurendatakse omakorda Scantrans Terminal AS (kustutatud) aktsiakapitali. Kostja II ainuosanik otsustas 05.11.2010 osakapitali suurendamise rahalise sissemaksega 99 165,30 eurot. Kostja I ei ole võtnud endale kohustust kostja II osa hagejale võõrandada või tasuta üle anda. Poolte vahel ei ole olnud mistahes kokkuleppeid selle kohta, et ei soovita tehinguga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.
Kostja II osakapitali suurendamise otsus võeti vastu 05.11.2010, kui hageja oli veel kostja II juhatuse liige. Kostja II osakapitali suurendamise eesmärk oli taastada ettevõtte likviidsus. Osakapitali suurendamine võimaldas ettevõttel tegutseda valitud tegevusalal ja finantseerida tütarühingu tegevust läbi osakapitali suurendamise. Osakapitali suurendamise sissemakse tasuti rahas kostjale II. Osakapitali suurendamisega saadud finantsvahendeid kasutati muuhulgas tütarühingu kapitaliseerimiseks, kuid see ei tekita olukorda, et osakapitali suurendamist ei toimunud või et see oleks näilik või heade kommetega vastuolus.
Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus jättis 31.01.2017 otsusega hagi kostja I vastu rahuldamata. Kostja II vastu esitatud hagi jättis maakohus läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
11.Tehingu tegemise eesmärk ei muuda iseenesest tehingut näilikuks. Seadusest ei tulene keeldu võõrandada oma vara mingiks ajaperioodiks kolmandale isikule, et raskendada või muuta võimatuks varale sissenõude pööramist. Sellised tehingud võivad olla küll tagasivõidetavad, kuid ei ole iseenesest tühised. Hageja ei ole väitnud, et pooled tegid mõne muu tehingu, mida soovisid müügilepinguga varjata. Hageja kinnitusel leppisid pooled kokku, et nad jätavad mulje müügilepingu olemasolust. Hageja kohustus oli seega tõendada, et pooltel oli kokkulepe, et tehing (kostja II osa müügileping) ei oma õiguslikke tagajärgi. See pole kohtumenetluses tõendamist leidnud.
12.Tunnistaja J. P ütlused ja kostja I vande all antud seletused on kohtu hinnangul omavahel vastuolus osas, mille kohaselt lepiti kokku, et registri järgi ei ole omanik hageja. Tunnistaja J. P ütlustes ei sisaldu informatsiooni selle kohta, millised olid poolte kokkulepped selle kohta, kas ja millised on kostja I õigused seoses kostjaga II. 11.02.2011, 18.02.2011 ja 07.04.2011 vestluste salvestistes sisalduvad kõnefragmendid ei võimalda teha hageja soovitud järeldusi, et hageja on tegelikult kostja II omanikuks ning et pooltel oli kokkulepe kostja II osa tagastamiseks hagejale. Hageja ei ole salvestistes
3(7)
avaldatud seostanud ka muude tõenditega, mis võimaldaks kõnefragmente mõista hageja sisustatud tähenduses.
13.Kokkulepe, mille kohaselt vormistab kostja I esimesel nõudmisel osa tagasi hageja nimele, ei näita iseenesest tehingu näilikkust. Tegemist võib olla võlaõigusliku kokkuleppega, mis sarnaneb VÕS §-s 238 kirjeldatud tagasiostuõigusega müügilepinguga. Sellise kohustuse rikkumine ei too endaga kaasa müügilepingu kehtetust, kuid võib anda müüjale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid.
14.Hageja avaldatud asjaoludel ei saa olla tühine käsutustehing, millega läks üle osa omand kostjale I. Isegi kui pooled oleksid tahtnud jätta mulje müügilepingu sõlmimisest, tegid pooled eraldi käsutustehingu, mille tulemusel sai osa omanikuks kostja I. Hageja ei olnud pärast tehingu tegemist enam osa omanik.
15.Kostja II vastu esitatud tuvastusnõude jättis maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest leidis, et hagejal puudub tuvastushuvi. Tuvastushuvi on hageja põhjendanud sellega, et kostja II ainuosaniku 05.11.2010 otsus rikub hageja kui kostja II tegeliku ainuosaniku õigusi. Osaühingu organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Osaühingu organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab äriseadustiku (ÄS) § 178 lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Kohus tuvastas, et hageja ei ole kostja II ainuosanik. Hageja ei olnud kostja II ainuosanik ka siis, kui kostja II võttis vastu otsuse osakapitali suurendamise kohta. Kuivõrd käsutustehing, millega kostja I sai osa omanikuks, ei ole tühine, läks müügilepingu ja käsutuskokkuleppe sõlmimisega üle osa omand kostjale I ning hageja ei saa tugineda enda omandiõigusele. Hageja ei saa seega põhjendada oma tuvastushuvi väitega, et ta on kostja II ainuosanik. Hagejat ei saa pidada huvitatud isikuks ka muudel asjaoludel. Isikut ei muuda TsÜS § 38 lg 1 mõistes huvitatud isikuks asjaolu, et tal võib olla osaühingu osaniku vastu nõue osaühingu osa hagejale üleandmiseks. Isegi kui hagejal oleks selline nõue kostja I vastu, ei annaks see hagejale õigusi (s.h võlausaldaja või osaniku õigusi) kostja II suhtes.
16.Ka hagiavalduse läbivaatamise korral ei kuuluks see rahuldamisele. Hageja avaldatud asjaoludel ei ole võimalik lugeda osakapitali suurendamise otsust näilikuks või heade kommetega vastuolus olevaks tehinguks. Hageja ei ole tuginenud osakapitali sissemakse tegemata jätmisele. Osakapitali suurendamiseks rahalise sissemakse tegemise järgselt muutub sissemakse tegemiseks kasutatud raha osaühingule kuuluvaks rahaks. Sellise raha kasutamine osaühingu juhatuse poolt (s.h osaühingut kahjustav kasutamine) ei muuda osakapitali suurendamist näilikuks. Samuti saab osakapitali suurendamise otsuse heade kommete vastasus tuleneda üksnes otsuse sisust. Hageja ei ole välja toonud tehingu tingimusi, mis on vastuolus heade kommetega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.Hageja esitas maakohtu otsusele 02.03.2017 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ja hinnanud asjas esitatud tõendeid valesti.
4(7)
18.Maakohus rahuldas kostja I taotluse tema vande all ülekuulamiseks, kuid hageja ei ole selleks nõusolekut andnud. Maakohus on seega kostja I taotluse rahuldanud põhjendamatult ja TsMS §-ga 268 vastuolus.
19.Maakohus on hinnanud tunnistaja J. P ütlusi ja dokumentaalse tõendina esitatud 11.02.2011, 18.02.2011 ja 07.04.2011 salvestisi valesti. Hageja on esitanud kaalukaid tõendeid selle kohta, et pooled soovisid jätta muljet tehingu olemasolust. Need tõendid kummutavad notariaalses müügilepingus väljendatud poolte tahte lepingu sõlmimise kohta.
20.Kuivõrd see tehing on näilik ja seetõttu tühine, on hageja kostja II tegelik ainuosanik ja hagejal on seetõttu õiguslik huvi ainuosaniku 05.11.2010 otsuse tühistamiseks. Vastused apellatsioonkaebusele
21.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
23.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuses tugineb hageja ennekõike sellele, et maakohus on hinnanud J. P ütlusi ja dokumentaalse tõendina esitatud 11.02.2011, 18.02.2011 ja 07.04.2011 salvestisi valesti. Hageja ei ole teinud etteheiteid maakohtu otsuse põhjenduste sisule, vaid väljendanud üldist rahulolematust maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega. Apellatsioonkaebuses pole täpsustatud, miks pole maakohtu järeldused õiged ja miks tuleks tõenditest teha teistsugune järeldus. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuse sellised etteheited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu järeldused on loogiliselt järgitavad ning maakohus on ka piisavas ulatuses põhjendanud, miks ei võimalda kohtumenetluses esitatud tõendid kogumis hagi rahuldada. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei ole iseenesest piisavaks aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja üldsõnalised väited, et tõendid, mis ta on hagi tõendamiseks esitanud, on kaalukad, ei anna alust hinnata tõendeid maakohtu poolt märgitust erinevalt.
24.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohustus- ega ka käsutustehingu näilikkus TsÜS § 89 lg 1 mõttes ei ole tsiviilasjas tõendamist leidnud. Kui tahteavaldus, mis tuleb teha teisele isikule, tehakse tema nõusolekul ainult näiliselt, siis on see tahteavaldus tühine. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita.
25.11.02.2011, 18.02.2011 ja 07.04.2011 salvestiste fragmendid ei tõenda, et poolte sooviks oli sõlmida osaühingu osa müügileping, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed ja mille eesmärgiks oli tekitada n-ö õigusnäivus. Salvestised algavad hageja kommentaaridega, mis on käsitletavad hageja seletusena ega ole tõendiks. Fragmentidest ei ole kõrvalisel isikul võimalik teha järeldusi seoses käesoleva vaidluse asjaoludega, sest kõnelustes
5(7)
osalejad kasutavad küll konkreetseid äriühingute nimesid, kuid ei räägi hageja nõudega seonduvatest asjaoludest.
26.J. P vande all antud ütlused ei ole samuti piisavad, et tehingu näilikkust järeldada. J. P ei väljendanud ütlustes kindlat teadmist selle kohta, et poolte tahe oli suunatud näiliku tehingu tegemisele, s.o soovile jätta müügilepingu tagajärjest vaid mulje. Ka ei kajasta J. P ütlused tehingu tingimusi. J. P küll kinnitas ülekuulamisel, et temale teadaolevalt pidi osaluse ümbervormistamine olema ajutine, kuid see ei ole tsiviilasjas esitatud asjaoludel kolleegiumi hinnangul piisav, et tõendada tehingu näilikkust TsÜS § 89 lg 1 mõttes.
27.J. P kinnitus, et pärast osaühingu osa müüki jätkas osaühingu juhtimistegevusega hageja, ei anna iseenesest alust järeldada, et osaühingu osa müügileping oli näilik. Osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, on osaühingu juhatus, mitte osanik (äriseadustiku § 180 lg 1).
28.Õige on maakohtu selgitus, et isegi juhul kui osaühingu osa müügileping oleks tühine, ei mõjutaks see tulenevalt kohustus- ja käsutustehingu lahutamispõhimõttest ja abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg-d 3 ja 4) iseenesest osa üleminekut kostjale I. Tsiviilasjas kohtu ette toodud tõendid, sh 11.02.2011, 18.02.2011 ja 07.04.2011 salvestiste fragmendid (I kd, tl 178-182 ja 187-190) ja J. P ütlused (II kd, tl 89-90) ei võimalda ka ringkonnakohtul teha järeldust, et hageja ei soovinud osaühingu osa omandiõigusest vabaneda ja kostja I ei soovinud seda osa omandada. Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtu järeldusega, et ka käsutustehingu (asjaõiguslepingu) näilikkus ei ole tsiviilasjas tõendamist leidnud.
29.Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui kuulas kostja I vande all üle, ei ole põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt taotles hageja ise kostja I vande all ülekuulamist (I kd, tl 128) ega vaielnud kostja I ülekuulamisele 03.05.2012 kohtuistungil vastu. Seetõttu ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja ei andnud nõusolekut kostja I vande all ülekuulamiseks, kooskõlas tsiviilasja materjalidega.
30.Eespool märgitud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
31.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
32.Ringkonnakohus on andnud hagejale apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, vabastades ta riigilõivu summas 875 eurot tasumisest (III kd, tl 67-68). Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2). Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 875 eurot, mille tasumisest oli hageja Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2017 kohtumäärusega vabastatud. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6(7)
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.