Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Osaühingu organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Osaühingu organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole XxxxOÜ ainuosanik. Hageja ei olnud XxxxOÜ ainuosanik ka siis, kui XxxxOÜ võttis vastu otsuse osakapitali suurendamise kohta. Kohus leidis kostja Xxxxi vastu esitatud nõude lahendamisel, et käsutustehing, millega kostja Xxxx sai osa omanikuks, ei ole tühine. Seetõttu läks müügilepingu ja käsutuskokkuleppe sõlmimisega üle osa omand kostja Xxxxile ning hageja saa seetõttu tugineda enda omandiõigusele. Hageja ei saa põhjendada oma tuvastushuvi väitega, et ta on XxxxOÜ ainuosanik. Kohtu hinnangul ei saa hagejat pidada huvitatud isikuks ka muudel asjaoludel. Isikut ei muuda TsÜS § 38 lg 1 mõistes huvitatud isikuks asjaolu, et tal võib olla osaühingu osaniku vastu nõue osaühingu osa hagejale üleandmiseks. Isegi kui hagejal oleks selline nõue kostja Xxxx vastu, ei annaks see hagejale õigusi (s.h võlausaldaja või osaniku õigusi) XxxxOÜ suhtes. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei ole põhistanud oma õiguslikku huvi XxxxOÜ ainuosaniku 05.11.2010 otsuse tühisuse tuvastamise vastu. Riik ei anna seadusega õiguskaitset tuvastushagi esitamiseks, mille puhul puudub hagejal õiguslik huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Kohus jätab seetõttu nimetatud nõudes hagiavalduse läbi vaatamata.

on kohus seisukohal, et osakapitali suurendamise otsuse heade kommete vastasus saab tuleneda üksnes otsuse sisust. Hageja ei ole välja toonud tehingu tingimusi, mis on vastuolus heade kommetega. Kohus leidis eelnevalt ka seda, et kostja Xxxx oli osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmise ajal ainuosanik, sest osa käsutustehing ei saanud olla näilisuse tõttu tühine. Seetõttu ei saa hageja tugineda ka asjaolule, et kostja Xxxx ei olnud osakapitali suurendamise otsust vastu võttes ostja XxxxOÜ osanik. Eeltoodut arvestades ei saaks hageja avaldatud asjaoludel hageja nõuet rahuldada. Hagi tagamise abinõu

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.