Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-114575/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.06.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1082

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Bondora AS11483929

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-114575

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-114575

Tsiviilasi

Bondora Servicer OÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse 240,60 euro, intressi 110,82 euro, viivise 8,79 euro ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

379,46 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Bondora Servicer OÜ (registrikood 12831019, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista Xxxx Bondora Servicer OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 240,60 eurot, intress 110,82 eurot ja seisuga 19. oktoober 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 8,79 eurot.

3.Välja mõista Xxxx Bondora Servicer OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (240,60 eurolt) alates 20. oktoobrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda Bondora Servicer OÜle käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Xxxx(kostja) esitas isePankur portaalis www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS (endine ärinimi isePankur AS, registrikood 11483929) on kinnitanud ja mille tulemusel sai kostja laenu summas 1300 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 1236,44 eurot ja ülejäänud laenusummast tasus kostja teenustasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma 1300 eurot. Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali www.isepankur.ee vahendusel sõlmisid laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga. Bondora AS on oma laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutanud Bondora Servicer OÜ-le (hageja) ning Bondora AS-i juhatuse liige Xxxx on seda (01.04.2016) ka kinnitanud. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud. Hagi esitamise seisuga (s.o 19.10.2016) võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 240,60 eurot, intressi 110,82 eurot ja (seisuga 19.10.2016) sissenõutavaks muutunud viivise 8,79 eurot. Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab käesoleva otsusega hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

2-16-114575 põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 85,84 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 150 eurot (käibemaksuga). Seoses hageja poolt tasutud riigilõivu summaga peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida järgnevale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu hagilt sõltuvalt hagi hinnast. Tulenevalt TsMS § 486 lg-st 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (08.07.2016) kehtinud RLS lisa 1 nägi ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 500 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Käesoleval juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 85,84 eurot ja hagiavalduse esitamisel 100 eurot, kokku seega 185,84 eurot ehk 85,84 eurot ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. Kohus juhib veel tähelepanu, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule edastanud. Ka Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri epäringust tulenevalt on hageja registreeritud käibemaksukohustuslane. Seega ei ole hagejale hüvitatavate õigusabikulude kindlaksmääramine koos käibemaksuga põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 125 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.