Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

II Andmed võlgniku vara kohta:

Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste ja avaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse materjalidest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Natalja Malahhova teostanud A. J. pärandvara inventuuri. Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel ei ole ega ole olnud pärandaja nimele registreeritud kinnistuid. Pärandvara hulka kuulus korteriomand (registriosa nr xxx) asukohaga xxx, Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas, suurusega 40,9 m2. Notari andmetel oli korteriomand pärandaja poolt A.kuna testamendi kohaselt pärandatud A. E.le (sünd. 31.03.1978). Viimane suri 7.10.2008 ega võtnud Annakut seaduses ettenähtud korras vastu. Pärimismenetlust A. E. osas läbi viidud ei ole. Korteriühistu kinnitusel pärast pärandaja surma kasutati korterit üürilepingu alusel ja siis tasuti ka korteri halduskulusid. Käesoleval ajal korterit keegi ei kasuta. Korteriühistu kinnitusel on korterist huvitatud isik olemas ning on nõustunud korteriomandi eest tasuma kuni 600 eurot. Inventuuris on vara hinnatud 500 eurot. Käesolevaks ajaks on pärija pärimistunnistuse alusel vara omanikuks kinnistusraamatus. Ajutine haldur on seisukohal, et pärandvarasse kuulunud korteriomandi väärtuseks on kuni 600 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti andmetel pärandaja nimele registris sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Muu vallasvara: Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata. Rahalised vahendid: Pärandajale kuulus arvelduskonto nr EE302200001100682709 Swedbank, konto jääk 0,32 eurot. Tehingud kontol pärast pärandaja surma puuduvad. Teistes krediidiasutustes pärandajal konto puudus. Pärandajal puudus väärtpaberikonto ning isik ei olnud liitunud kogumispensioniga. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega, ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuulunud kinnisvara väärtus on kuni 600 eurot. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja registri andmetel on A. J. vastu alustatud täitemenetlused puudusid. Inventuurile tuginedes on pärandaja vastu nõuded ainult KÜ-l Helme, seisuga 21.03.2017.a. 1692,96 eurot ja viivis 23,39 eurot. Korteriühistu esindaja ei osanud ka täpselt teavitada, mis ajast võlgnevus juba on tekkinud. Ajutine haldur juhib siin nii pärija kui ka võlausaldaja tähelepanu sellele, et võlgnevust saab sisse nõuda osas, mis on tekkinud 3 aastat tagasi, enne seda tekkinud kohustuste osas on pärijal võimalik tugineda TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegumisele. Seega, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnevus kommunaalkulude osas võib väheneda, kuigi mitte sel määral, et oleks tagatud kogu nõude täitmine pärandvara arvelt.

Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 29.05.2017 pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 1716,35 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Pärandvara väärtus ei kata pärandvaral olevaid kohustusi. IV Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Analüüsides käesoleval ajal asjas kogutud materjale, on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara suhtes on välja kujunenud maksejõuetus. Vara tagasivõitmine pole võimalik isegi juhul, kui selleks oleksid olemas teadaolevad alused. Ajutisele haldurile selliseid aluseid teada ei ole ning kõik nõude tähtajad on ka möödunud. Seega, pankrotivara suurendada pankrotimenetluses pole võimalik. V Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandajale kuulunud vara väärtus võib olla kuni 600 eurot. Nimetatud summast eelduslikult ei jätku isegi kogu menetluse kulude tasumiseks, sest pankroti väljakuulutamisel tuleb tasuda pankrotivara arvelt jooksvad kommunaalkulud ning samuti kaasnevad kulud menetluse läbiviimisega. Pankrotimenetluse läbiviimiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid summas 1000 eurot. Samas ajutise halduri hinnangul tasujal eelduslikult puudub selleks huvi, sest pankrotimenetluses prognoositavalt ei ole vara võimalik suurendada ega tasuda võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri hinnangul on mõistlikum pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu. Pärija vastutab seega ainult pärandvara ulatuses ning vara müük on võimalik teostada lühema aja vältel kui pankrotimenetluses. Samuti on pärandvara arvelt saadav tulu võimalik vähemalt mingis ulatuses välja maksta võlausaldajale. Võlausaldaja esindaja oli antud lahendusega nõus ja oli valmis pärijaga vara müügi osas koostööd tegema. Juhul, kui kohut deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid ei tasuta, siis ajutine haldur teeb Viru Maakohtule ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel: Lõpetada A. J. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele. 30.05.2017 määrusega määras kohus, et A. J. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1000 eurot hiljemalt 20. juuniks 2017, kuna A. J. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 1000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

KOHTUISTUNG

07. juuni 2017 kohtuistungil avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde, samuti nõustus ajutise halduri poolt esitatud aruandega. Ajutine haldur esitas 06.06.2017 avalduse tsiviilasja arutamiseks ilma tema osavõtuta, ajutine haldur jäi 29.05.2017 esitatud aruande juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) välja mõista riigilt PankrS § 23 lg 4 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu täies ulatuses, so summas 476,40 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus et A. J. pankrotimenetluse raugemise tõttu.

pärandvara

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.