Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Asjaolud Xxxxesitas 07.10.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx OÜ vastu nõude tunnustamiseks Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 29 784.10 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 ettenähtud järgus. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 25.03.2014 määrusega tsiviilasjas 214-21 välja Xxxx OÜ (registrikood xxxx) pankrot. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses vastavad nõuded tunnustamiseks (26.03.2014 ja 22.05.2014). 21.09.2015 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõuetele vaidles vastu kostja. Kohus võttis 19.02.2016 määrusega hagi menetlusse. Kostja esitas 05.05.2016 taotluse hageja kohustamiseks tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks, tagatise andmata jätmisel hagi läbivaatamata jätmiseks ja hagile vastamiseks täiendava tähtaja 20 päeva määramiseks. Kohus rahuldas 05.05.2016 e-kirjaga kostja taotluse hagiavaldusele vastamise tähtaja pikendamiseks Hageja esitas 20.05.2016 vastuväite kostja taotlusele menetluskulude tagatise nõudmiseks, jättes kostja taotluse rahuldamata. Hageja esitas 16.08.2016 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja nõude tunnustamisele vaidles nõuete tunnustamise koosolekul vastu ainult kostja Xxxx OÜ. Kostja nõude tunnustamisele vaidlesid nõuete tunnustamise koosolekul vastu XxxxOY ja pankrotihaldur, mistõttu esitas kostja nimetatud isikute vastu oma nõude tunnustamiseks hagi tsiviilasjas nr 215-15543. Menetluskulude tagatise maksmata jätmise tõttu jäeti nimetatud asjas kostja hagi 12.05.2016 kohtumäärusega läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 05.07.2016 määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata, nimetatud määrus on jõustunud. Kostja nõue Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on seega jäänud lõplikult tunnustamata pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 103 lg 2 järgi. Hageja on seisukohal, et kostja ei olnud võlausaldaja ega saanud vaielda vastu teiste võlausaldajate nõuete kaitsmisele. Kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväide ei oma enam õiguslikku tähendust. Seega on käesoleva asja menetlemise ajal tekkinud olukord, kus hagi esitamisel esines küll alus selle menetlemiseks, kuid menetluse ajal on ilmnenud TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise alus. Analoogses situatsioonis on Riigikohus 12.01.2011 lahendis nr 3-2-1-135-10 otsuse p-s 22 pidanud hagi läbivaatamata jätmist õigeks.

2-15-14964 Hageja taotles kostjalt menetluskuludena 2 502.93 euro (sh õigusabi 1 447 eurot käibemaksuta, riigilõiv 300 eurot, registripäringud 95.23 eurot, tõlkekulud 660.70 eurot) ja nendelt viivise väljamõistmist. Hageja kinnitas, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Kostja vaidles 02.09.2016 vastuses hageja hagi läbivaatamata jätmise taotlusele vastu. Hageja on oma taotluses viidanud PankrS § 103 lõikele 2, kuid ilmselt on hageja siiski mõelnud PankrS § 103 lg 8. Kostja esitas kohtule 01.07.2016 XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu, millest nähtub, et XxxxOÜ on loovutanud oma nõudest summas 2 365.85 eurot XxxxOÜ (pankrotis) vastu 300 euro suuruse nõude OÜ-le Xxxx. XxxxOÜ on ise nimetatud nõude omandanud XXXX OÜ-lt, kelle nõue summas 2 365.85 eurot on XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kogu ulatuses tunnustatud. Eelnevast tulenevalt on Xxxx OÜ XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jätkuvalt käsitletav võlausaldajana ja seega ei ole kohaldatav PankrS § 103 lg 8 säte. Kostja hageja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Hageja esitas 05.09.2016 vastuse kostja 02.09.2016 seisukohale, jäädes oma 16.08.2016 seisukoha juurde. Kostja nõude tunnustamise hagi läbivaatamata jätmise järgselt ei saa enam olla vaidlust selles, et kostja polnud Xxxx OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku ajal 21.09.2015 enam võlausaldaja. Nõuete kaitsmisel vaidles hageja nõude tunnustamisele vastu ainult kostja, pankrotihaldur ja teised võlausaldajad hageja nõuet ei vaidlustanud. Seega ei vaidlustanud hageja nõuet ka võlausaldaja XXXX OÜ, kelle nõudest kostja väidab end hiljem olevat omandanud osa. Kostja väitel on ta omandanud XXXX OÜ-le kuulunud nõudest 300 euro suuruse osa 01.07.2016. Kui nimetatud asjaolu vastab tegelikkusele, on kostja muutunud võlausaldajaks alles viidatud päeval. Nõuete kaitsmise koosoleku ajal kostja võlausaldaja ei olnud ja seetõttu ei omanud õiguslikku tähendust ka vastuväide, mille kostja nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude kaitsmise vastu esitas (PankS § 103 lg 2 ja 8). Kostja faktiväidete õigsust eeldades on tema muutunud võlausaldaja XXXX OÜ eriõigusjärglaseks, võttes üle omandatud nõudega seotud õigused ja kohustused. XXXX OÜ nõude omandamisega ei saanud kostja seega muutuda isikuks, kes on võlausaldajana vaielnud vastu hageja nõude kaitsmisele. Kostja käsitlus on seega vastuolus seadusega. Probleemi sisulise näitena võib tuua võlausaldajate omavahelised kokkulepped seoses nõuete kaitsmisega. On tavaline ja lubatav, et võlausaldajad sõlmivad omavahel kokkuleppeid selle kohta, kas ja millises ulatuses teineteise nõudeid nõuete kaitsmisel vaidlustatakse. Kostja käsitlus muudaks selliste kokkulepete sõlmimise võimatuks, kuna teiselt võlausaldajalt nõude omandamisega saaks kokkulepet rikkuda. Hageja hinnangul tuleb arvestada PankrS § 103 lg 5 sätestatuga, mille kohaselt nõuete kaitsmine on ühekordne. Nõuete kaitsmist saab korrata ainult nõude alusandmete võltsituse ilmnemise korral või nõuete kaitsmise õigusvastasuse korra. Kostja käsitlusega nõustudes tekkiks sisuliselt olukord, kus nõuete loovutamisega saaks nõude kaitsmisse otseselt või kaudselt sekkuda ka isik, kes polnud võlausaldaja või ei esitanud nõuete kaitsmisel vastuväidet. Hageja märgib ühtlasi, et kostja pole tõendanud nõude omandamist. Kostja väitel on XXXX OÜ loovutanud oma nõude XxxxOÜ-le. Vastavat lepingut kohtule esitatud pole. Eespool selgitatust tulenevalt pole käesoleval juhul mingit tähendust sellel, kas kostja väide nõude omandamise kohta vastab tegelikkusele või mitte. Hageja esitas 06.09.2016 täiendused oma 05.09.2016 esitatud seisukohtadele. Kostja Xxxx OÜ ja Xxxxvahel on käimas sarnane vaidlus nõude tunnustamise üle Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-15-14957. Eelnimetatud tsiviilasjas tegi Harju Maakohus 06.09.2016 määruse, millega otsustas jätkata tsiviilasja. Kõnealune määrus ei ole õiguspärane, mistõttu maakohus peaks käesolevas asjas lahendama hagi läbi vaatamata jätmise taotluse teisiti. 06.09.2016 määruses on maakohus kohaldanud valesti PankrS § 103 sätteid ja lähtunud

2-15-14964 ebaõigest hüpoteesist, et kui nõuete kaitsmine toimuks pärast nõude omandamist loovutamise teel, siis esitaks nõude omandaja eelduslikult uuesti vastuväite, mille ta esitas varem. See põhjendus on vastuolus PankrS § 103 lg 5 sätestatuga, mille kohaselt nõuete kaitsmine on ühekordne. Viidatud sätte kohta hagi läbi vaatamata jätmise taotluses esitatud põhjendusi kohus ei käsitlenud. 06.09.2016 määruses on maakohus ekslikult leidnud, et Xxxx OÜ oli võlausaldaja kuni tema nõude tunnustamise menetluse lõpetanud lahendi jõustumiseni. See on vastuolus PankrS § 103 lg 2 ja 8 sisuga. Nõuete kaitsmisesse puutuvalt ei olnud Xxxx OÜ hageja nõude tunnustamisele vastuvaidlemise hetkel võlausaldaja. See õiguslik olukord esines algusest peale sõltumata sellest, kunas jõustus Xxxx OÜ nõude tunnustamise asjas tehtud kohtulahend. Maakohtu viide teiste pankrotimenetluse toimingute kehtivusele on asjakohatu. Xxxxpoolt esitatud põhjendusi õiguse tõlgendamise ja õiguskindluse küsimustes, samuti nõude omandamise tõendamatuse osas maakohus ei käsitlenud. Lähtudes eespool selgitatust palub hageja mitte korrata tsiviilasjas 2-15-14957 tehtud kohtumääruse vigu ja jätta käesolevas asjas hagi läbi vaatamata. Kostja esitas 13.10.2016 kohtule ka XxxxOÜ ja XXXX OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu, millest nähtub XxxxOÜ poolt nõude omandamine XXXX OÜ-lt. Kostja selgitas, et ekslikult jäi nimetatud dokument kohtule algselt esitamata.

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Harju Maakohtu menetluses on Xxxxhagi Xxxx OÜ vastu nõude tunnustamiseks Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 21.09.2015 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõuetele vaidles vastu kostja ja sellest tulenevalt esitas hageja kohtusse hagi nõude tunnustamiseks kostja vastu. Kostja nõude tunnustamisele vaidlesid Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete tunnustamise koosolekul vastu XxxxOY ja pankrotihaldur, millest tulenevalt esitas kostja nimetatud isikute vastu hagi oma nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-15-15543. Menetluskulude tagatise maksmata jätmise tõttu jäeti nimetatud asjas kostja hagi 12.05.2016 kohtumäärusega läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 05.07.2016 määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata, nimetatud määrus on jõustunud. Hageja hinnangul ei olnud seega kostja võlausaldaja ega saanud vaielda vastu teiste võlausaldajate nõuete kaitsmisele ja kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväide ei oma enam õiguslikku tähendust. Kostja väitel on ta omandanud XXXX OÜ-le kuulunud nõudest 300 euro suuruse osa 01.07.2016 ja kostja on muutunud võlausaldajaks alles viidatud päeval. Nõuete kaitsmise koosoleku ajal 21.09.2015 kostja võlausaldaja ei olnud: XXXX OÜ nõude omandamisega ei saanud kostja seega muutuda isikuks, kes on võlausaldajana vaielnud vastu hageja nõude kaitsmisele. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta hagi läbi vaatamata. Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlusta eelnimetatud tsiviilasjas tema vastu esitatud nõude läbi vaatamata jätmist, kuid esitab kohtule 01.07.2016 XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt XxxxOÜ on loovutanud oma pankrotimenetluses tunnustatud nõudest summas 2 365.85 eurot XxxxOÜ (pankrotis) vastu Xxxx OÜ-le 300 euro suuruse nõude. XxxxOÜ on samuti

2-15-14964 omandanud oma nõude loovutamise teel. Eeltoodust tulenevalt on Xxxx OÜ XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jätkuvalt võlausaldaja ja seega ei ole kohaldatav PankrS § 103 lg 8. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Kuna hageja Xxxxon esitanud hagi kostja Xxxx OÜ vastu nõude tunnustamiseks Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tulenevalt asjaolust, et 21.09.2015 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõuetele vaidles vastu kostja, siis on tsiviilasjas esitatud hagi PankrS § 106 lg 1 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja Xxxx OÜ nõude tunnustamisele vaidlesid Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete tunnustamise koosolekul vastu XxxxOY ja pankrotihaldur, millest tulenevalt kostja esitas eelnimetatud isikute vastu hagi nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-15-15543. Kostja hagi jäeti menetluskulude tagatise maksmata jätmise tõttu 12.05.2016 kohtumäärusega läbi vaatamata, määrus on jõustunud. Kohus leiab, et kostjat ei saa lugeda õigustatud isikuks, kellel oli õigus hageja nõudele vastu vaielda. Samalaadne käsitlus on kohtupraktikas välja kujunenud. Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 21.09.2015. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõudele vastu vaielnud Xxxx OÜ nõude tunnustamise hagi jäeti tsiviilasjas nr 2-1515543 läbi vaatamata, ei saa Xxxx OÜ-d enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Kohtu hinnangul ei muuda eelnimetatud seisukohta asjaolu, et Xxxx OÜ on 01.07.2016 omandanud XxxxOÜ-lt tunnustatud nõude Xxxx OÜ (pankrotis) vastu, kuna 01.07.2016 omandatud nõue ei tee kostjast tagasiulatuvalt võlausaldajat 21. septembril 2015 toimunud nõuete kaitsmise ajaks. Eeltoodust tuleneb, et hageja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea võlausaldaja sellise isiku suhtes saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust (Riigikohtu tsiviilasjades nr 3-2-1-107-01 ja 3-2-1-116-04 p-d 46 ja 47 tehtud lahendid). Xxxx OÜ on tulenevalt asjaolust, et omandas 01.07.2016 XxxxOÜ-lt tunnustatud nõude Xxxx OÜ (pankrotis) vastu, vaielnud vastu hagi läbi vaatamata jätmisele. Kohus leiab, et kostja vastuväide tuleb jätta arvestamata PankrS § 103 lg 8 alusel. PankrS § 8 lg 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kuna kostja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi jäeti 12.05.2016 kohtumäärusega läbi vaatamata, siis jäi kostja enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud nõue lõplikult tunnustamata ja kuna kostjal OÜ-l Xxxx ei olnud pankrotivõlgnikuvõlgniku vastu nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga nõuet, siis ei olnud OÜ Xxxx XxxxOÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja ega saanud hageja nõudele vastuväidet esitada. Xxxx OÜ sai taas võlausaldajaks alles 01.07.2016 pankrotimenetluses tunnustatud 300 euro suuruse nõude omandamisega XxxxOÜ-lt. Vaidlus puudub, et XxxxOÜ hageja nõudele vastu ei vaielnud. PankrS § 103 lg 5 sätestab, et pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist ei võeta arvesse nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või

2-15-14964 pandiõiguse kohta, välja arvatud pankrotiseaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Kuna tulenevalt PankrS § 103 lg 5 ei saaks XxxxOÜ enam hageja nõudele vastuväiteid esitada, ei saa seda teha ka temalt võlgniku vastu nõude omandanud isikud, sh kostja Xxxx OÜ. Kostja on XxxxOÜ eriõigusjärglane ja seetõttu ei saa tal olla rohkem õigusi, kui oli tema õiguseelnejal. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd hageja õiguskaitsevajadus on tulenevalt sellest, et kostja ei esitanud hagi enda nõude tunnustamiseks, PankrS § 103 lg 8 alusel ära langenud, tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 kohaselt võib hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Tagatise taotluse lahendamine Seoses kostja Xxxx OÜ suhtes hagi läbi vaatamata jätmisega puudub alus ka kostja taotluse menetlemiseks hagejalt Xxxxmenetluskulude tagatise andmiseks ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.

2-15-14964 Hageja Xxxxon taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja hinnangul oli hagi esitamise ajal hagiga kohtusse pöördumine vältimatult vajalik hageja nõude tunnustamise saavutamiseks. Hageja ei saanud mõistlikult näha ette olukorda, et kostja lakkab olemast võlausaldaja ja loota selle tagajärje saabumisele. Hageja on saavutanud hagi esitamise eesmärgiks olnud nõude tunnustamise ja menetluse jätkamise vajaduse ära langemine on eranditult tingitud kostjast. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas on õiglane määrata kõik käesoleva menetluse kulud kostja kanda. Menetluskulud jäävad hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel, kuivõrd kõnealuse paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja nõuab TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 euro ja lepingulise esindaja kulude 1 447 euro hüvitamist (käibemaksuta), mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 170 eurot tunnis 9 töötunni eest, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja palub tulenevalt TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Hageja tasus riigilõivu summas 300 eurot (tl 47), mis vastab RLS lisas 1 ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Seega on riigilõivu kulu põhjendatud. Kohus määrab eeltoodu põhjal kindlaks, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu riigilõivuna on 300 eurot. Hageja tasus kulu registriandmete tellimiseks 95.23 eurot (tl 169) ja tõlkekulud 660.70 eurot (tl 166, 170, 171). Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud. Kohus määrab eeltoodu põhjal kindlaks, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu registriandmete väljastamiseks on 95.23 eurot ja tõlkekulu 660.70 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust õigusabikulude spetsifikatsiooni alusel. Kohus on hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas kajastuvaid hageja lepingulise esindaja toiminguid perioodil 29.09.2015 kuni 09.08.2016 ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja esindaja poolt välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja kulu on seotud järgmiste toimingutega: - 29.09.2015 hagiavalduse koostamine – 2 tundi 40 minutit; - 05.10.2015 suhtlus kliendiga (Tšehhi seadusjärgse viivisemäära õigusliku aluse väljaselgitamine) – 30 minutit; - 07.10.2015 suhtlus Xxxx (Tšehhi seadusjärgse viivisemäära õigusliku aluse väljaselgitamine) – 50 minutit; - 07.10.2015 hagiavalduse täiendamine ja esitamine kohtule – 1 tund; - 20.10.2015 suhtlus kliendiga – 30 minutit; - 17.03.2016 suhtlus kliendiga – 10 minutit; - 18.03.2016 suhtlus kliendiga (tõendite kogumine) – 30 minutit; - 30.03.2016 CMR saatelehtede analüüs – 50 minutit; - 11.04.2016 saatedokumentide analüüs, suhtlus kliendiga – 30 minutit; - 19.04.2016 menetluse seisu kontroll, e-kirjavahetus kohtuga – 20 minutit; - 09.05.2016 kostja 05.05.2016 taotluse analüüs, suhtlus kliendiga – 50 minutit; - 17.05.2016 vastuse koostamine menetluskulu tagatise määruskaebusele – 1 tund; - 20.05.2016 vastuse koostamine menetluskulu tagatise määruskaebusele – 50 minutit;

2-15-14964 -

08.08.2016 menetluse lõpetamise aluste analüüs, hagi läbivaatamata jätmise avalduse koostamine – 40 minutit; 09.08.2016 hagi läbivaatamata jätmise avalduse koostamine – 30 minutit.

Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6 tundi alljärgnevate toimingute eest: -

29.09.2015 hagiavalduse koostamine – 2 tund 40 minutit; 07.10.2015 hagiavalduse täiendamine – 1 tund; 19.04.2016 menetluse seisu kontroll, e-kirjavahetus kohtuga – 10 minutit; 17.05.2016 vastuse koostamine menetluskulu tagatise taotlusele – 1 tund; 08.08.2016 menetluse lõpetamise aluste analüüs, hagi läbivaatamata jätmise avalduse koostamine – 40 minutit; 09.08.2016 hagi läbivaatamata jätmise avalduse koostamine – 30 minutit.

Kohus leiab, et õigusliku olukorra, asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus nende toimingutega seotud ajakuluks kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ja vajaliku ajakulu. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Käesolevas asjas ei ole esitatud ühtegi määruskaebust, kuid hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on 17.05.2016 koostanud vastuse menetluskulu tagatise määruskaebusele ajakuluga 1 tund ja 20.05.2016 koostanud vastuse menetluskulu tagatise määruskaebusele ajakuluga 50 minutit. Kuna hageja on kohtule 20.05.2016 esitanud vastuväite kostja taotlusele menetluskulude tagatise saamiseks, siis on menetluskulude nimekirjas ilmne eksimus toimingu kohta, st tegemist on vastuse koostamisega menetluskulude tagatise taotlusele. 30.03.2016 CMR saatelehtede analüüs 50 minutit on teostatud Xxxxpoolt, kes ei ole käesolevas asjas hageja lepinguline esindaja. Samuti ei pea kohus põhjendatud menetluskuluks hageja lepingulise esindaja ajakulu menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Hageja esindaja tasumäär 170 eurot tunnis (millele ei lisandu käibemaks) ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu koos käibemaksuga 147.49 eurot (vt 9.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Kohus, arvestades asja sisu ja keerukust, määrab lepingulise esindajaga tasumääraks 120 eurot tunnis (millele ei lisandu käibemaksu). Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 775.93 eurot (lepingulise esindaja tasu 6 tunni eest tasumääraga 120 eurot, registriandmete väljastamise kulu 95.23 eurot, tõlkekulu 660.70 eurot ja riigilõiv 300 eurot). Kohus jätab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata summas 727 eurot (taotletud summa 2 502.93 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 775.93 eurot). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 1 775.93 eurot ja menetluskuludelt (1 775.93 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-15-14964

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.