Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 04.11.2005 arvelduskrediidi lepingu nr 02-142139-KP, mille alusel avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi 3000 krooni ulatuses intressimääraga 16 % aastas, intressi tasumise kohustusega iga kuu 22.-ks kuupäevaks tähtajaga 04.11.2006. Seisuga 27.02.2007 moodustab kostja arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 584.21 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 2502.73 krooni, intressivõlgnevus – 1.11 krooni ja viivis – 80.37 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt VÕS § 113 alusel välja mõista viivise alates 27.02.2007 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas kostja registrisse kantud elukohas 31.03.2007 kostja isale hagimaterjalid. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kätteantuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja kaaskirjaga, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud arvelduskrediidi lepinguga, sooritatud operatsioonide väljatrükiga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvelduskrediidi lepingust tuleneva võla koos intressi ja viivisega kuni 27.02.2007 summas 2 584.21 krooni ning viivise osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 27.02.2007 VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.