Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsusele osas, millega kohus määras ajutisele haldurile tasu võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule 23.11.2006. a esitatud avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja LM suulise laenulepingu, mille alusel avaldaja andis LM laenu 404 500 krooni. Vastavalt kokkuleppele kohustus LM laenusumma tagastama hiljemalt 23.12.2005. a, kuid ei ole seda käesoleva aja seisuga teinud. 10.10.2006. a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik asunud oma vara võõrandama. 27.09.2006. a võõrandas võlgnik oma emale kinnistud asukohaga XXX. Võlgniku vastus Võlgnik võlausaldaja nõuet ei tunnista. Võlausaldaja on avalduse esitanud tegelikke asjaolusid moonutades, eesmärgiga luua õigusnäivus võlgniku kohustustest võlausaldaja ees. Võlgnik ja võlausaldaja tegutsesid äriühingus OÜ M juhatuse liikmetena. Äriühingu tegevusala oli kasutatud sõiduautode Euroopast Eestisse toomine ning müük. 08.08.2005. a võlausaldaja poolt võlgnikule ülekantud 375 000 krooni oli suunatud OÜ M kohustuste täitmiseks kolmanda isiku ees seoses sõiduautode ostmisega Saksamaalt, mitte isikliku laenuna võlausaldajalt võlgnikule. Nõue ei ole muutunud ka sissenõutavaks. Maksekorraldusest ei nähtu laenu tagastamise kuupäev. Võlausaldaja väide, et laenu tagastamise tähtpäev oli 23.12.2005. a on tõendamata ja paljasõnaline. Võlausaldaja nõue väidetavalt 22.12.2005. a võlgnikule antud laenu kohta on tõendamata, kuna pankrotiavaldusele ei ole lisatud selle lisana nr 2 märgitud väljavõtet võlausaldaja kontolt. 22.12.2005. a on võlausaldaja tasunud küll võlgniku kontole 29 500 krooni, kuid võlgnik on seda seni käsitlenud tema poolt võlausaldajale antud laenu osalise tagastamisega. Nimelt laenas võlgnik võlausaldajale 128 400 krooni, seega võlgneb võlausaldaja võlgnikule veel 98 900 krooni. Võlausaldaja seisukoht, mille kohaselt on pankrotihoiatus käsitletav laenulepingu ülesütlemisavaldusena, on täiesti ekslik. Vaidlusalused kinnistud võõrandas võlgnik vastavalt varasemale kokkuleppele juba 27.09.2006. a, vastav kanne tehti kinnistusraamatusse 05.10.2006. a, seega enne kui võlausaldaja oli koostanud pankrotihoiatuse. Kinnistute müügihind 850 000 krooni oli turuhinnale vastav. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgniku vara moodustavad arvelduskontol SEB Eesti Ühispangas 425,79 krooni, arvelduskontol Sampo Pangas 6455,28 krooni, Hansapangas 500 156,18 krooni. Võlgnikule kuulub OÜ C (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 42 000 krooni, samuti on võlgnik osaühingu juhatuse liige. Juhatuse liikme tasu suurus on 10 000 krooni, osa turuväärtuseks hindab võlgnik 40 000 krooni põhjusel, et äriühing alles alustas tegevust. Võlgniku vara kohta antud selgituse kohaselt moodustavad tema vara lisaks ülaltoodule nõuded kolmandate isikute vastu summas 8 219 574 krooni. Nõudeõiguste alusdokumentidega tutvumisel ilmnes, et võlgniku poolt koostatud nimekirjas sisaldub ka nõudeõigus 3 000 000 krooni OÜ M vastu, mis tekib 16.10. 006 OÜ-ga E sõlmitud nõude loovutamise lepingust tulenevalt võlgnikul tulevikus, nimelt 600 000 krooni tasumise järel. OÜ E ja LM kokkuleppel

pikendati 600 000 krooni maksmise tähtaega 15. maini 2007.a, käesoleva ettekande koostamise ajaks seda tasutud veel ei ole. Tulenevalt eeltoodust ei pea ajutine pankrotihaldur nõudeõiguse kajastamist OÜ M vastu summas 3 000 000 krooni LM vara koosseisus käesoleva ettekande koostamise ajal võimalikuks, kuna nõudeõigus ei ole veel LM üle läinud. Tulenevalt ülaltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara hulka kuuluvate nõuete summa on 5 219 574 krooni. Nõuete hulgas on nõue LM ja MR vahel 08.06.2005.a. sõlmitud OÜ M osa müügilepingust tulenev nõue summas 1 200 000 krooni MR vastu ostja poolt tasumata osa ostuhinna maksumuses. Võlgniku selgituse kohaselt on MR osa müügilepingust lihtkirjaliku avaldusega taganenud, mida võlgnik peab põhjendamatuks ning vormitühiseks. Nõuete hulgas on LM ja MR vahel 30.01.2006.a. sõlmitud laenulepingust tulenev nõue summas 2 500 000 krooni. Laenulepingu kohaselt (lepingu punkt 5) kohustus laenaja vormistama XXX, laenaja nimele, mida kinnistute omanik JA ka tegi. Nõuete hulgas on nõue LM ja OÜ L vahel 11.07.2006.a. sõlmitud ühishüpoteegi lõpetamise kokkuleppest, hüpoteegis seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust tulenev nõue MR vastu summas 288 674 krooni, kuna LM tasus pantijana nõude, milles ta ei olnud võlgnik ning nõue MR vastu läks kooskõlas AÕS § 291 talle üle. Nõuete hulgas on ka LM nõue OÜ M vastu summas 1 102 500 krooni, mis tuleneb asjaolust, et LM on tasunud OÜ M juhatuse liikmena äriühingu võlgu kolmandate isikute ees, tasumist tõendavaid dokumente ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud. Nõuete hulgas on ka LM nõue RP vastu summas 128 400 krooni, mille kohta on maksekorraldused ajutisele pankrotihaldurile esitatud ning varasemalt olid need esitatud ka kohtule. Kõigil maksekorraldustel on märgitud makse sooritamise selgitusena „ülekanne” ja LM käsitleb saadut vastavalt varade loetelus antud selgitusele alusetult saaduna. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on LM varaks olevate nõuete näol tegemist nõuetega, millistele vaieldakse vastu ning nõuete sissenõudmine ei pruugi valdavas enamuses õnnestuda ka varaliste vahendite vähesuse tõttu võlgnikel, nõuded ei ole tagatud, lisaks tuleb LM arvestada pikaajaliste kohtumenetluste kuludega ja kahjunõuete puhul ka temal lasuva tõendamiskoormisega. Võlgnikul on likviidset vara 547 037,25 krooni ulatuses, lisaks igakuine juhatuse liikme tasu summas 10 000 krooni, lisaks hüpoteetilisi nõudeid summas 5 219 574 krooni, millistest raha laekumine ei ole kindel. LM võlgneb OÜ-le C 11.07.2006.a. sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 950 000 krooni intressimääraga 2,5 % kuus, laen on tagatud hüpoteegiga, laenu tagastamise tähtaeg saabub 11.07.2007.a. LM võlgneb AS-ile K 22.09.2006.a. sõlmitud laenulepingu nr 215/06 T alusel 2 500 000 krooni intressimääraga 2,5 % kuus, laen on tagatud hüpoteegiga, laenu tagastamise tähtaeg saabub 22.08.2007.a. LM võlgneb Balti Investeeringute Grupi Panga AS-ile 008.03.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXXX alusel 150 000 krooni intressimääraga 25 % aastas, laen on tagatud ema AS käendusega, laenu tagastamise tähtaeg saabub 15.03.2016.a. LM võlgneb AS-ile Hansapank käenduseta väikelaenulepingu nr XXX alusel 50 000 krooni intressimääraga 18 % aastas, kuumakse suurus 1509, 98 krooni, laenu tagastamise lõpptähtpäev 15.05.2010.a. Põhja Politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasi nr XXX, milles on kannatanu AS S poolt esitatud tsiviilnõue summas 1 700 000 krooni, mille täitmise tagamiseks on kantud kohtulik hüpoteek LM kuulunud XXX kinnistule asukohaga XXX. LM võlgneb OÜ-le E 600 000 krooni 16.10.2006.a. sõlmitud laenulepingu alusel, tasumise tähtaeg OÜ E kinnituskirja alusel 15.05.2007.a., lepingujärgsed intressid summas 252 000 tasus AS OÜ-le E 05.04.2007.a. LM võlgneb EMT Esindused AS-ile 07.02.2007.a. järelmaksuga ostetud sülearvuti eest 20 016

krooni, arvuti eest tuleb tasuda 2224 krooni kuus, järelmaksu periood 12 kuud. LM võlgneb EMT Esindused AS-ile 18.08.2006 järelmaksuga ostetud sülearvuti eest 12 104 krooni, järelmaksu periood 36 kuud. LM võlgneb AS-ile Elion Esindus 14.06.2005 järelmaksuga ostetud sülearvuti eest 6 472.80 krooni, järelmaksu periood 36 kuud. Lisaks võlgniku poolt ajutise pankrotihaldurile esitatud nõuetele teatas ajutisele pankrotihaldurile nõudest LM vastu JA, teatise kohaselt moodustab tema varaline nõue LM vastu 15 400 000 krooni ning tema lapselapse MR nõue 500 000 krooni. JA`a nõude näol on tegemist kahju nõudega, mis tuleneb 09.05.2006.a. tema ja LM vahel sõlmitud kinnistute kinkelepingust. Nõuet tõendavate dokumentidena esitas ta 09.05.2006.a.sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu ning 11.10.2006.a. koostatud kinkelepingust taganemise avalduse. LM on pärast pankrotimenetluse algatamist tasunud pankrotiavalduse esitajale RP`ile 29.03.2007. a summa 29 500 krooni. Võlgnikul on kohustusi, mida ta tunnistab kokku summas 4 288 592,80 krooni, kohustuste täitmise tähtajad pole veel saabunud, valdav enamus nõuetest on tagatud hüpoteekide ja võlgniku ema poolt antud käendusega. Lisaks on võlgniku vastu esitatud nõudeid, millele ta vastu vaidleb summas 17 975 000 krooni. Kokku moodustavad ülalnimetatud nõuded LM vastu 22 263 592 krooni. Võlgnikul endal ei jätku likviidset vara nende kohustuste katteks, mida ta ise tunnistab ja mille täitmise tähtajad saabuvad lähitulevikus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku kohustuste kogusumma ületab varade suuruse. LM on esitanud ajutisele pankrotihaldurile selgituse väidetava maksejõuetuse põhuste kohta. Võlgnik võttis erinevaid laene OÜ M võlausaldajatele tasumiseks ning probleemid algasid seoses LM tegutsemisega OÜ M juhatuse liikmena. LM, on jätnud märkimata, et kinnistud asukohaga XXX omandas ta JA ult 09.05.2006.a.sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga ning 11.10.2006.a. esitas JA talle notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse. JA teatas ajutisele pankrotihaldurile kahjunõudest LM vastu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et LM ja JA u vahel 05.2006.a.sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja asjaõigusleping on tagasivõidetavad. Uus Maa Kinnisvara poolt oli kingitud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu turuväärtuseks seisuga 27.04.2006.a. 3 200 000 krooni ning registriossa nr XXX kantud kinnistu turuväärtuseks seisuga 27.04.2006.a. 11 000 000.- krooni LM võõrandas nimetatud kinnistud 27.09.2006.a. oma emale AS. Ajutine haldur leiab, et käesoleval juhul on võlausaldajate huvide kaitseks vajalik välja kuulutada LM pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil 10.04.2007. a leiab võlausaldaja esindaja, et võlgnik on maksejõuetu vaatamata sellele, et menetluse ajal on võlausaldajale tasutud 29 500 krooni. Võlgniku esindaja vaidleb pankrotiavaldusele vastu. 29 500 krooni tasumine näitab, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Kõigi võlausaldajate nõuded on tänaseks päevaks tagatud ning ei ole ühtegi sissenõutavaks muutunud kohustust, mida LM ei suudaks käesoleval hetkel täita. Pankroti väljakuulutamine ei ole otstarbekas. LM elukaaslane ML on see, kes igakuiselt 100 000 krooni ulatuses võlgu tasub. LM on laenu võtnud ettevõtte kohustuste täitmiseks, seda ei saa nimetada pahatahtlikuks käitumiseks, pigem on see heatahtlik käitumine. LM kontol on likviidseid vahendeid 500 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul ei saanud 15 440 000 kroonine nõue väga ootamatult tulla, sest sellest oli juttu ka juba eelmise esindajaga. Tõele ei vasta väide, et nõuded ei ole sissenõutavaks

muutunud, need tähtajad tulevad kohe, juulis-augustis. LM endal kahtlemata pole vara, millest võlgu tasuda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada LM pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku likviidsete varade väärtus on ajutise halduri hinnangul 547 037.25 krooni. Võlgnikul on kohustusi 22 263 592 krooni, nõuetele summas 17 975 000 vaidleb võlgnik vastu. Võlgniku vastuväite kohaselt näitab pankrotiavalduse aluseks oleva nõude summas 29 500 krooni tasumine, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Käesolevaks hetkeks ei ole muud nõuded sissenõutavaks muutunud, nõuded on tagatud pandi ja käendustega. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kohtule on esitatud 29.03.2007. a maksekorraldus, millega võlgnik on tasunud võlausaldajale 29 500 krooni. Kohus algatas LM pankrotimenetluse 05.03.2007. a. PankrS § 15 lg 2 p 6 kohaselt kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb. Kohus leiab, et puudub alus pankroti väljakuulutamata jätmiseks, kuna kohustus summas 29 500 krooni on täitetud pärast pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees oli suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Võlgniku vastuväite kohaselt ei ole ühtegi sissenõutavaks muutunud kohustust, mida LM ei suudaks käesoleval hetkel täita. Kohus võlgnikuga ei nõustu. LM on omakäeliselt allkirjastanud kohustuste nimekirja, mille kohaselt igakuised tagasimaksed moodustavad 95 658.55 krooni, samas on LM igakuine sissetulek juhatuse liikme tasu 10 000 krooni. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et LM ei suuda iseseisvalt enda poolt võetud kohustusi täita. Võlgniku väitel tasub kolmas isik, LM elukaaslane ML, igakuiselt 100 000 krooni ulatuses LM võlgu. Võlgnik leiab, et ettevõtte kohustuste täitmiseks laenude võtmist, ei saa nimetada pahatahtlikuks käitumiseks, LM enda arvestuse kohaselt on ta OÜ M eest tasunud kohustusi summas 1 102 000 krooni. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt tunnistab võlgnik enda vastu suunatud nõudeid summas 4 288 592.80 krooni. Kohus leiab, et isegi juhul kui asuda seisukohale, et LM on 1 102 000 krooni eest võtnud kohustusi eesmärgiga täita kohustused OÜ M võlausaldajate ees, on kohtule käesolevaks hetkeks võlgniku poolt avaldamata, mis otstarbel kasutas võlgnik 3 186 592.80 krooni. Kuna võlgnikul endal ei ole vara tekkinud, asub kohus seisukohale, et nimetatud summa läks kolmandate isikute kasutusse. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlausaldajate kaitseks on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud käesolevas menetluses kohtule väite, et Kiili vallas Harjumaal asuvate kinnistute müük enda emale toimus turuhinnaga, s.o. 850 000 krooni eest. Kohtule on esitatud Uus Maa Kinnisvara eksperthinnang, mille kohaselt on kinnistute turuväärtus seisuga 27.04.2006. a 14 200 000 krooni. PankrS § 10 lg 2 p 3 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema asjaolule, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on

muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Kohus leiab, et nimetatud tehinguga on LM muutnud enda tahtlikult maksejõuetuks Pankrs § 10 lg 2 p 3 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et LM ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrs § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg on esitanud tasunõude 9,5 töötunni eest kokku summas 12 350 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 12 350 krooni. Võlausaldaja on nõustunud jätma ajutise halduri kulude katteks makstud deposiidi 7 000 krooni PankrS § 30 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu tagatiste kontole. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.