Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

krooni. Lepingu p 3.2 alusel kohustus AS teostatud tööde eest OÜ-le tasuma vastavalt OÜ poolt AS-le esitatud arvetele, mille OÜ esitas AS vimase poolt aktsepteeritud aktide alusel. XXX sõlmiti lepingu lisa nr 1, mille punktides 1 ja 2 lepiti kokku lisatöödes, s.o külma vee magistraaltoru paigaldus esimesele korrusele koos isoleerimisega, mille OÜ kohustus teostama ajavahemikus XXX kuni XXX Nimetatud tööde eest kohustus AS tasuma OÜ-le kokku 4183,10 krooni. Lepingu punktiga 5.1 oli tööde teostamise tähtajana kokku lepitud XXX kuni XXX, kuid nimetatud tähtaja raamides ei saanud OÜ töid lõpetada, kuna AS ei suutnud tähtaegselt tarnida materjale, ei suutnud otsustada, milliseid materjale kasutada ning muutis korduvalt projekti. Kuna OÜ tähtaegse tasu saamise õigus lükkus eeltoodud põhjustel edasi, leppisid pooled XXX kokku, et AS tasub OÜ-le 30% kogu tööde maksumusest ehk 22 848,90 krooni, mille kohta OÜ esitas arve nr XXX. AS tasus arve XXX. XXX esitas OÜ AS-le tööde vastuvõtmise akti nr XXX, mille kohaselt ajavahemikus XXXXXX a oli valminud 75% kogu kokkulepitud tööde mahust ehk summas kokku 57 122,35 krooni. AS vaatas teostatud tööd üle ja aktsepteeris esitatud akti XXXXa. Kuna AS oli eeltoodud akti aluseks olevate tööde eest tasunud ettemaksu 22 848,90 krooni, esitas OÜ ASle arve summas 34 273,50 krooni. Lepingu p 3.3 kohaselt kohustus tellija allkirjastama üleandmise- vastuvõtmise akti 7 päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Allkirjastamisest keeldumist pidi tellija kirjalikult põhjendama, esitades kirjaliku pretensiooni. AS tähtajaks arvet ei tasunud, samuti ei esitanud arve ega teostatud tööde kohta ühtegi pretensiooni. XXX keeldus AS lepingut üles ütlemata ning OÜ teadmata põhjustel OÜ-t ehitusobjektil töid lõpetama lubamast. XXXa saatis OÜ AS-le pretensiooni, milles palus esitatud arve tasuda XXX.a ja lubada OÜ-l lõpetada töövõtulepingust tulenevad tööd. Esitatud pretensioonile reageeris AS esitades XXXXa OÜ-le allkirjastatud töövõtulepingu XXXa lisa nr XXX, mille kohaselt soovis töövõtulepingu lõpetada alates XXX.a ning millega loeti teostatud tööde üleantud mahuks 60% ehk summas 45 697,86 krooni. Samuti lõpetab objektil töö AS ise ja OÜ viib objektilt viivitamatult ära oma inventari. AS nõudis OÜ-lt viivitamatut sellise kokkuleppe allkirjastamist, millest OÜ keeldus. XXXX.a edastas OÜ AS-le omapoolse ettepaneku lepingu lisa allkirjastamiseks, nõustudes sealjuures lepingu lõpetamisega AS-i poolt soovitud ajal, kuid teostatud tööde eest esitatud arve summat ei nõustunud vähendama, samuti ei nõustunud andma garantiid töödele, mille teostas AS ise. OÜ-u ettepanekule lepingu lisa allkirjastamiseks AS enam ei reageerinud. OÜ on seisukohal, et AS-i soovib OÜ-le tasumisest kõrvale hoiduda või üldse mitte tasuda. Arve mittetasumist on AS põhjendanud asjaoluga, et OÜ töös on esinenud puuduseid, milliseid töid vastuvõttes ega ka hiljem ei selgitatud, samuti olevat OÜ rikkunud lepingut ning AS ei olevat arvet saanud. OÜ sõnul on AS-i väited paljasõnalised ja põhjendamatud. OÜ on arvestanud viivist vastavalt töövõtulepingu p 6.2. ja 6.2.1. maksega viivitamisel 1% maksmisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest summas 18 164,96 krooni. Võlaõigusseaduse §-dest 113 lg 1 ja 94 tulenevat viivist on hageja arvestanud kokku summas 345,13 krooni. Eeltoodu alusel palus OÜ AS-lt välja mõista põhivõla ja viivise kokku summas 52 783,59 krooni. XXXXa esitas OÜ avalduse nõude suurendamiseks, milles suurendas nõuet 68 547 kroonini, millest põhivõla moodustab 34 273,50 krooni ja viivise 34 273,50 krooni. Kohtukulud palus OÜ jätta AS-i kanda. Kostja vastuväited AS tunnistab hagi osaliselt, s.o 22 848,96 krooni ulatuses. OÜ ei teostanud töid tähtaegselt ja jättis tööd lõpetamata. AS küll võttis vastu OÜ-u poolt teostatud tööd 75 % ulatuses, kuid pärast tööde vastuvõtmist selgusid varjatud puudused töödes. Maksekohustus tekkis arve saamise hetkest, mitte akti allkirjastamise hetkest. Tõele ei vasta OÜ objektile mittelubamine AS-i poolt. OÜ ei ole teostanud alates XXXX mingeid töid objektil. Tasumisele kuuluva

summa vähendamine 15 % (75 % asemel 60 %) võrra vastab OÜ-u poolt teostatud tööde parandamiseks tehtud kulutuste summale. Kõik puudused OÜ töödes esitatud pretensioonis XXX.a., enamik puudusi olid varjatud ja mittevastavused ilmnesid pärast XXX.a. Pretensioonid esitati OÜ-le juba XXX.a. ning püüti kompromisslahendust leida XXX.a. Kuna hagetava arve osas on vaidlus, siis kuulub see vaidlus lahendamisele vastavalt lepingu punktile 9.1 ning OÜ-l ei ole õigust nõuda viivist arve maksmisega viivitamise eest. AS-l on OÜ-u vastu leppetrahvi nõue vastavalt lepingu punktile 6.1. Vastuhagi XXX.a sõlmisid pooled töövõtulepingu, tööde lõpetamise tähtaeg lepiti kokku lepingu p 5.1 ja selleks oli XXX.a. OÜ ei teostanud töid tähtaegselt ja jättis tööd lõpetamata. XXX.a, s.o 18 päeva pärast lepingus sätestatud tähtaja möödumist võttis AS küll OÜ-u poolt teostatud tööd 75% ulatuses vastu, kuid pärast tööde vastuvõtmist selgusid varjatud puudused töödes. Tegelikkuses olid tööd teostatud 60% ulatuses. Ülejäänud osas jäid tööd OÜ-u poolt lõpetamata, s.o teostamata. Tõele ei vasta OÜ väide, et AS ei lubanud teda objektile, OÜ ei ole ise alates XXX.a mingeid töid objektil teostanud. Vastavalt töövõtulepingu p 6.1 on tellijal õigus nõuda tööde lõpptähtaja ületamisel töövõtjalt viivist 1% lepingu summast 71 980 krooni iga tähtaega ületanud päeva eest. Nimetatut tuleb käsitleda leppetrahvina ning selle summa moodustas 05.08.2004.a seisuga 54 704,80 krooni. Nimetatu tasumist on AS OÜ-lt korduvalt nõudnud. Lisaks nõuab AS 6000 krooni väärtuses Alupex-tangide tagastamist, sest vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele nõudmistele ei ole OÜ seda teinud. Nimetatud tangid anti tööde teostamise ajaks AS poolt tasuta OÜ-u kasutusse. Eeltoodu alusel palub AS OÜ-lt välja mõista leppetrahvi 54 704,80 krooni ning 6000 krooni väärtuses XXX. Kohtukulud palub AS jätta OÜ-u kanda.

Vastus vastuhagile OÜ vastuhagi ei tunnista. OÜ leiab, et nõude sisust tulenevalt ei ole vastuhagi esitaja puhul tegemist õige hagejaga, kuna sama nõudeõiguse on OÜ XXX.a loovutanud AS-le. Leppetrahvi nõue on ka põhjendamatu, kuna vastavalt VÕS § 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuste rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. OÜ möönab, et AS on talle küll teinud ettepaneku lepinguga kokkulepitud ja AS-i poolt tasumisele kuuluva rahasumma vähendamiseks, kuid arusaamatuks jääb, millistel põhjustel ta ei teatanud, et soovib leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi esitamise nõue ajaks tuleb ilmselt lugeda inkassofirma AS poolt saadetud nõuet XXX.a. OÜ on seisukohal, et lubamatu on, et leppetrahvi nõue esitati alles 81 päeva hiljem, kui vastavat nõuet oleks saanud OÜ vastu tegelikult esitada ning asjaolu, et nõue esitati ajal, mil OÜ oli esitanud hagi kohtusse. Seega puuduvad AS-l igasugused mõistlikud põhjendused, miks ta ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Vastavalt VÕS § 160 ei või kohustuse rikkumise korral leppetrahvi nõuda, kui lepinguga pole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas ei ole AS tõendanud OÜ-u poolseid lepingu rikkumisi ning isegi nende teoreetilisel esinemisel on rikkumine vabandatav, kuna lepinguga pole kokku lepitud, et rikkumise vabandatavuse korral on kahjustatud poolel õigus leppetrahvi nõuda. Vastuhagis esitatud XXX nõue väärtusega 6000 krooni väljanõudmise kohta pole AS esitanud ühtegi tõendit, et need on OÜ käes või talle või tema seaduslikule esindajale üle antud. Vastuhagis puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kõnesoleva tööriista maksumus on just 6000 krooni ja kas sellises summas esitatud nõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub OÜ jätta vastuhagi rahuldamata ja kohtukulud AS-i kanda.

Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid XXX.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus OÜ tegema XXX hoones kokkulepitud töö, AS aga kohustus töö eest OÜle tasuma kokku 71 980 krooni. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et XXX.a esitas OÜ AS-le tööde vastuvõtmise akti nr 2-6/1, mille kohaselt ajavahemikus 26.04.2004.a – 02.06.2004.a oli valminud 75% kogu kokkulepitud tööde mahust ehk summas kokku 57 122,35 krooni. Samuti ei vaidlustata asjaolu, et AS vaatas teostatud tööd üle ja aktsepteeris esitatud akti XXX.a. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et AS on tasunud OÜ-le 22 848,90 krooni. AS tunnistab hagi osaliselt 22 848,96 krooni ulatuses põhjusel, et OÜ ei teostanud töid tähtaegselt ja jättis tööd lõpetamata. AS küll võttis vastu OÜ poolt teostatud tööd 75 % ulatuses, kuid pärast tööde vastuvõtmist selgusid varjatud puudused töödes, mistõttu leiab AS , et vastuvõetud tööd olid tehtud 60% ulatuses. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte vahel XXX sõlmitud töövõtulepingu punkti 3.1. ja töövõtulepingu lisa nr 1 punkti 3. kohaselt pidi AS teostatud tööde eest tasuma OÜ-le (endine nimi OÜ kokku summas 76 163 krooni. Töövõtulepingu punkti 3.2. alusel pidi AS tasuma OÜ-le vastavalt viimase poolt esitatud ja AS-i poolt aktsepteeritud aktidele ja seejärel OÜ poolt esitatud arvetele. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 3.4. pidi OÜ esitama teostatud tööde akti alusel AS-le arve ning viimane kohustus arve tasuma 21 päeva jooksul peale arve kättesaamist. Nähtuvalt tööde vastuvõtmise aktist nr XXX on AS tööd vastu võtnud 75 % ulatuses XXX. OÜ on AS-le XXX esitanud arve summas 34 273,50 krooni, kuivõrd AS-i ettemaks moodustas 22 848,90 krooni. Töövõtulepingu punkti 3.3. kohaselt oli AS-l võimalus keelduda tööde üleandmisvastuvõtmisaktile allakirjutamisest ning esitada kirjalik pretensioon. Kuivõrd AS nimetatud ei teinud ning võttis tööd vastu, loeb kohus, et AS on OÜ-lt võtnud vastu teostatud tööd 75 % ulatuses ning võlgneb nimetatud tööde teostamise eest OÜ-le 34 273,50 krooni. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 6.2. on OÜ-l õigus AS-lt nõuda viivist 1% maksmisele kuuluvast summast iga maksega viivitatud päeva eest. Seisuga XXX on hagejal õigus nõuda viiviseid summas 68 889,74 krooni. Hageja nõuab kostjalt viiviste väljamõistmist põhivõlgnevuse ulatuses, s.o. summas 34 273,50 krooni. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 68 547 krooni.

AS on esitanud ka vastuhagi, milles palub OÜ-lt vastavalt töövõtulepingu p 6.1 välja mõista leppetrahvi 54 704,80 krooni ning 6000 krooni väärtuses XXX. OÜ vastuhagi ei tunnista, kuivõrd VÕS § 159 lg 2 alusel on leppetrahvi nõue põhjendamatu ning AS ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tangid on OÜ käes või talle või tema seaduslikule esindajale üle antud. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Arvestades pooltevahelises lepingus sätestatud tähtaegasid, on kohus seisukohal, et AS ei ole mõistliku aja jooksul OÜ-le teatanud, et ta leppetrahvi nõuab, mistõttu on AS kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. AS palub, et kohus mõistaks OÜ-lt välja 6000 krooni väärtuses XXX. Kuivõrd AS ei ole tõendanud, et nimetatud tangid oleks OÜ valduses, on kohus seisukohal, et vastuhagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Eeltoodu põhjal jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 4 500 hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 68 547 x 5% =3 427,35 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 7 927,35 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.