Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja vastuväited Kohtule XXXXX esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et kõnealuse rendilepingu sõlmis kostja kui OÜ esindaja, et täita oma tööülesandeid, mistõttu ei saa

rendilepingust tulenevat võlga nõuda kostjalt vaid tuleb nõuda OÜ-lt . Kostja möönab, et töösuhe tööandjaga on lõppenud juunis 2005.a. Viivise nõude osas märgib kostja, et kuivõrd lepingus on kokku lepitud viivise määraks 0,5% iga viivitatud päeva eest, siis on ebamõistlik nõuda viivist VÕS § 113 alusel. Kostja määratud ajal kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjus teadmata Lääne Politseiprefektuuri Rapla Politseijaoskonna kaudu on kostjale kohtukutse isiklikult edastatud. 21.03.29007.a. (t lk 59,60). Kohus on kostjat hoiatanud, et kohus võib asja lahendada sisuliselt kui kostja ei ilmu määratud ajal kohtuistungile. Kohtu põhjendused VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Asjaolu, et rendileandja, OÜ näol, on andnud renditasuga 10 159,80 kr, rendileandjale kuuluvat vara (tööriistu) rendile ajavahemikuks 29.06.-27.07.2005.a., on tõendamist leidnud Leping/Arvega nr XXXX 29.07.2005.a. Osundatud rendilepingu kohaselt on maksjaks märgitud ja esindajaks kostja MR. Pooled vaidlevad selle üle, kas faktiliselt rentnikuks oli või kostja MR ja millal lõppes töösuhe ja MR vahel. Kostja paljasõnaline väide, et töösuhe ja MR vahel lõppes augustis 2005.a. on ümber lükatud hageja poolt esitatud tõendiga so Hansapanga konto väljavõttega, mille kohaselt on kostjale on lõpparve välja makstud 22.06.2005.a., seega tuleb asuda seisukohale, et töösuhe kostjaga pidi lõppema juunis 2005.a. mitte augustis 2005.a.. Nimetatud väidet kinnitab ka e OÜ kiri XXX 17.06.2005.a. OÜ-le , mille kohaselt lõpetatakse kostja volitused võtta kaupa alates 27.06.2005.a. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et MR ja e OÜ vahel oli töösuhe juba 29.06.2005.a. lõppenud ja tal puudusid volitused tööandja esindamiseks, ei saanud MR võtta kohustusi oma tööandjale e OÜ. Seega tuleb vaidlusaluse rendilepingu (Leping/Arve nr XXX 29.07.2005.a.) kohustatud pooleks tuleb lugeda MR, mitte e OÜ. Tuginedes VÕS § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja § 76 lg 1, mille järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, leiab kohus, et MRlt tuleb välja mõista renditud asjade renditasu kokku summas 10 159,80 kr. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Arvestades eeltoodut ja lepingus kokkulepitud intressimäära 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summal (lepingu punkt 4.2), asub kohus seisukohale, et hageja viivisenõue 165 viivitatud päeva eest summas 8 703,33 kr on õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Asjaolu, et OÜ on nõude kostja vastu loovutanud OÜ-le lepinguga nr XXX.

on tõendamist leidnud nõude loovutamise

Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. OÜ-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.