Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates 26.04.2001.a.-17.06.2005.a. (1512 päeva), kokku summas 11 358.19 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 6008.02 krooni. 12.05.2006.a. esitas hageja haginõude täpsustuse, millega vähendas nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 4421.66 krooni, viivise summas 4421.66 krooni, riigilõivu summas 1050.00 krooni ja õigusabikulude katteks 600.80 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 404 lg 1 järgi võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni. Kohus määras antud hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt kostjale väidetavalt esitatud arvete kordusväljatrükid ja Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused, enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõude ja hageja täiendavate tõenditega edastatud 15.06.2006.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 02.11.2000.a. (hagiavalduses märgitud 01.11.2000.a.) sõlmitud tähtajatu Q GSM Leping nr XXXX, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 05.02.2001.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 02.03.2001.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 11.04.2001.a. esitatud lõpparve nr 2897551, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 766.33 krooni, kõneteenused summas 4243.18 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et 11.04.2001.a. lõpparve nr 2897551 on kostjale väljastatud. Kohtule on esitatud perioodil 02.11.2000.a. kuni 11.04.2001.a väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, mille hulgas on ka kostjale väidetavalt väljastatud lõpparve XXX, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i Ritabell 2(3)

ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2000.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste eest kokku summas 4421.66 krooni, kuna mobiiltelefoni ei ole kostja AS-ilt Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) mitte kunagi ostnud. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 543.86 krooni ulatuses (3 % x 4421.66 krooni x 4,1 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4965.52 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 420.00 krooni ja TsMS § 61 lg 1 alusel põhjendatud õigusabikulud summas 50 krooni, seega menetluskulud kokku 470 krooni.

OSALISELT TÜHISTATUD

Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.