Tsiviilasi nr 2-06-33752
Määruse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Määruse tegemise kuupäev ja koht
30.aprillil 2007, Tallinn
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
AP(isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi OÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu töötasu saamiseks.
Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised
30.04.2007 avalikul kohtuistungil hageja esindaja MS kostja esindaja AV
Resolutsioon Jätta AP hagi OÜ vastu töötasu saamiseks läbi vaatamata. Jätta taotlus kostja asendamiseks rahuldamata. Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Avalduse asjaolud Harju Maakohtu menetluses on A P hagi OÜ vastu töötasu saamiseks. XXX esitas hageja kohtule taotluse hagi tagasivõtmiseks seoses sellega, et hagi esitati vale kostja vastu ja taotluse senise kostja asendamiseks teise kostja OÜ-ga (pankrotis). Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud taotluste juurde. Kostja esindaja nõustus esitatud taotlustega, paludes jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud taotluste ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et taotlus senise kostja asendamiseks ei kuulu rahuldamisele ja taotlus hagi tagasivõtmiseks kuulub rahuldamisele. Samuti ei kuulu rahuldamisele kostja taotlus kohtukulude hageja kanda jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekul tagasi võtta peale eelmenetlus lõppu kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Sama
paragrahvi lg 2 alusel avaldatakse hagi tagasivõtmine kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi määrusega läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et AP hagi vaatamata.
TsMS § 208 lg 1 alusel kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Hageja soovib senise kostja asendada OÜ-ga (pankrotis). Pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 1 alusel aga pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Juhindudes eeltoodust ning TsMS § 8 lg-st 2 ja § 371 lg 1 p-st 3 keeldub kohus senise kostja asendamisest OÜ-ga (pankrotis) ja jätab esitatud taotluse rahuldamata. Hagejal tuleb avaldus koos nõuet tõendavate tõenditega esitada pankrotihaldurile. TsMS § 426 lg 1 alusel loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja kohtukulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud asjas puudub nimetatud hagi tagasi võtmise alus, kuid kohtukulusid puudutav taotlus tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kostja esindaja ei esitanud TsMS § 174 lg-s 2 ettenähtud tõendeid kostja menetluskulude suuruse ja koosseisu kohta. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.