Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-05-24087 (endine nr 2/228-12910/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi RP`u vastu 6283.86 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ (registrikood XXX) Hageja esindaja: SE Kostja: RP (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta OÜ hagi RP`u vastu 6283.86 krooni saamiseks rahuldamata.
Menetluskulud jätta OÜ kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue XXX esitas OÜ hagi RP`u vastu 6283.86 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel XXX (hagiavalduses märgitud XXX.) sõlmitud tähtajalisest lepingust nr XXX mille alusel AS (AS-i õigusjärglane) kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga XXX oli kostja põhivõlgnevus AS-i ees summas 3141.93 krooni. Vastavalt XXX mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates XXX.-XXX (1969 päeva), kokku summas 6325.19 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3141.93 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 3141.93 krooni, viivise summas 3141.93 krooni, riigilõivu summas 560.00 krooni ja õigusabikulude katteks 314.19 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
Menetluse käiks ja kohtuotsuse põhjendused TsMS § 404 lg 1 järgi võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni. Kohus määras XXX toiminud eel/kohtuistungil antud hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt kostjale väidetavalt esitatud arvete kordusväljatrükid, enda ärakuulamist ei soovinud. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu, enda ärakuulamist ei soovinud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel XXX (hagiavalduses märgitud XXX sõlmitud tähtajaline XXX Leping nr XXX, mille alusel kostja kasutas telekommuni-katsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. XXX. Pakkumise nr XXX (XXX) alusel on kostja tasunud AS-ile l 499.00 krooni, millest kuumaks XXX on 200.00 krooni ja 299.00 krooni mobiiltelefoni XXXmaksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise XXX. teatest. XXX saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud XXX. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt XXX. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 2061.86 krooni, kõneteenused summas 80.07 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et XXX. lõpparve nr XXX on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalsekt ka kätte saanud. Kohtule esitatud perioodil XXX. kuni XXX. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, mille hulgas on ka kostjale väidetavalt esitatud lõpparve nr XXX, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud X AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i X ärinime kustutamiskanne tehtud XXX.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS väljastada arveid tasumiskohustusega AS-ile. Hagimaterjalidele lisatud XXX. teatis nõude loovutamise kohta, mille on XXX.a. AS-i poolt välja antud volikirja alusel allkirjastanud MD, on õigustühine, kuna nimetatud volikirja on XXX.a. nimel allkirjastanud juhatuse liikmena AK (isikukood XXX), kes äriregistri väljavõtte kohaselt kuulus XXX juhatusse perioodil XXX. kuni XXX. Nõude loovutamise lepingut hagile ei ole lisatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Kohus leiab, et hagi on tervikuna põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne XXX. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005.a., siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hagi rahuldamata jätmise korral hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik
2(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.