Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

millega kohustused OÜ-le I. üle läksid. Hageja nõue põhineb sellel, et kinnistu ostu-müügi ajal oli ostjale kõik enampakkumisega kaasnevate kohustuste sisu teada. H.V. andis need dokumendid üle kohtutäiturile. Esitatud hagiga nõuab hageja kostjalt viiviseid tööettevõtulepingu alusel ajavahemiku eest 31.12.2003 kuni 30.06.2006, kokku 32 588 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ega tema niinimetatud õiguseelnejaga H.V. ühtegi koostöölepingut ega tööettevõtulepingut. OÜ I. omandas kinnistu X tn 5a 16.02.2004 läbiviidud enampakkumisel 970 000 krooni eest. Kostja on seisukohal, et kinnisasja omandamisega täitemenetluses ei lähe üle kinnisasja eelmise omaniku poolt sõlmitud nn koostöölepingud ega tööettevõtulepingud. Ühestki võlaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku sättest ei tulene, et kinnisasja omandamisega lähevad uuele omanikule üle eelmise omaniku poolt sõlmitud käsunduslepingutest või töövõtulepingutest tulenevad kohustused. Hageja ei ole hagiavalduses põhjendanud, mis on tema nõude õiguslikuks aluseks. Hageja väidab hagiavalduses, et 16.02.2004 omandas kostja kinnisasja enampakkumise aktiga kinnistu Tartus X 5 koos sellega seotud õiguste ja kohustustega. Kinnisasja enampakkumise akt 16.02.2004 ei käsitle hageja poolt hagiavalduses käsitletud lepinguid ega nõudeid, samuti ei lasu kinnistul koormatisi, mida uus omanik peaks kinnistuga kaasa saama. Nimetatud aktile on alla kirjutanud ka H.V., kes on loovutanud oma õigused hagejale. Rendileping 10.03.2002 on kostja poolt üles öeldud ning selle ülesütlemise kehtivus on tunnustamist leidnud ka Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-2-394/05, kus kohus on tunnustanud ostja õigust lõpetada rendileping TMS § 649 lg 2 kohaselt. TMS § 6420 lg 2 kohaselt kinnistusraamatusse kandmata kolmandale isikule kuuluv õigus kinnisasjale ei jää kehtima, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidab, et 28.06.2005 sõlmitud õiguste ja kohustuste üleandmise lepinguga läksid eespool viidatud lepingutest tulenevad OÜ E. /H.V. õigused üle MTÜ-le V. . Kostja on seisukohal, et kuigi puuduvad igasugused õiguslikud alused esitatud nõudele, on hageja eksitanud kohut ka ebaõigete faktiliste asjaolude väljatoomisega. R.A. ja H.V. on teinud kokkuleppe tsiviilasjas 2-1130/03 menetluse lõpetamiseks, milles H.V. loobub kõikidest Tartu X 5a kinnistuga seotud nõuetest R.A. ja tema poja T.A. vastu. Tartu Ringkonnakohus kinnitas 09.09.2004 määrusega poolte kokkuleppe. Kokkuleppest nähtub, et H.V. on saanud Tartu X 5a asuva hoone renoveerimiseks tehtud kulude katteks R.A. 187 360 krooni, mis ületab oluliselt esitatud nõuet. Antud asjas on vaieldamatult tegemist olukorraga, kus rendileping on üles öeldud ning sellisel juhul, kui seda on tehtud seadusega sätestatud korras, on see kehtiv. Rendilepingu lõpetamise seadusele vastavus on tuvastatud kohtu poolt. Kehtinud TMS § 649 lg 2 ei reguleeri nõuete üleminekut ostjale, kui ta kasutab seadusest tulenevat õigust rendileping lõpetada, mistõttu puudub hagejal õiguslik alus esitada kostja vastu rendilepingust tulenevaid nõudeid, veel vähem nõudeid, mis tulenevad muudest õigussuhetest kui rendileping. Kuigi kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue antud asjas, on hagi ka sisuliselt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kohustatud täitma töövõtulepingut 27.11.1997 ja selle mittetäitmisel maksma viivist. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks ise töövõtulepingut täitnud. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Kinnisasja enampakkumise aktiga (tl 22-24) on tõendatud, et 16.02.2004 omandas OÜ I. enampakkumise tulemusel R.A. kuuluva kinnistu asukohaga Tartus X 5a. Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle. Hageja väitel läksid OÜ E. ja R.A. vahel sõlmitud tööettevõtulepingust tulenevad kohustused kinnisasja omandamisega üle kostjale, mistõttu nõuab hageja kostjalt tööettevõtulepingu alusel tekkinud viiviste 32 588 krooni väljamõistmist. Kohus sellise hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja ei ole põhjendanud ega esitanud õiguslikku alust, millest tulenevalt oleks töövõtulepingust tekkinud nõue läinud üle kostjale. Õige on kostja seisukoht, et kinnisasja enampakkumise akt ei käsitle hageja poolt hagiavalduses käsitletud lepinguid ega nõudeid. Kinnisasja enampakkumise aktist ei tulene, et kinnisasja omandamisega kaasneks kohustusi, mis läheksid kostjale üle. Kinnisasja enampakkumise toimumise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 6420 reguleeris kinnisasja müümisel enampakkumisel varasemate õiguste püsimajäämist. Vastavalt TMS § 6420 lõikele 1 jäävad kinnisasja müümisel enampakkumisel kinnisasjale seatud kinnistusraamatusse kantud õigustest, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pööratakse, eespool ja samal järjekohal asuvad õigused kehtima. Tagapool seisvad õigused loetakse lõppenuks. Antud juhul ei ole tööettevõtulepingust tulenev viivisenõue õigus, mis oleks kinnistusraamatusse kantav või kantud õigus. Tööettevõtulepingust tulenev viivisenõue ei ole ka sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud reaalkoormatis. Samuti ei ole tegemist sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud rendi- või üürilepinguga (enampakkumisel müüdud kinnisasja rendilepingu ülesütlemise kehtivust on tunnustatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-2-394/05 (tl 99-103)). Seega puuduvad TMS-s sätted, mis võimaldaks seaduse alusel kinnisasja müümisel enampakkumisel tööettevõtulepingust tulenevate kohustuste üleminekut kinnisasja omandanud isikule. Ka VÕS-s puuduvad sätted, mis annaks aluse seaduse alusel tööettevõtulepingust tulenevate kohustuste üleminekuks ilma pooltevahelise vastava kokkuleppeta. Tööettevõtulepingu näol on tegemist relatiivse võlasuhtega, mis pole oma olemuselt seotud kinnisasjaga. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 175 lõikele 1 võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 179 lõikele 1 võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Seega on VÕS § 179 kohaselt võimalik lepingust tulenevate, s.h tööettevõtulepingust tulenevate, kohustuste üleminek, kui lepingupool sõlmib lepingu ülevõtjaga vastava lepingu. Antud juhul ei ole hageja aga esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostjaga oleks sõlmitud tööettevõtulepingu ülevõtmise kohta leping, milles kostja oleks andnud tööettevõtulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmiseks oma nõusoleku. Nõusoleku andmist kohustuste ülevõtmise kohta ei tulene ka kinnisasja enampakkumise aktist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna puuduvad seaduse sätted, mille alusel läheks tööettevõtuleping ja sellest tulenevad kohustused kinnisasja müümisel enampakkumisel automaatselt seaduse alusel kinnisasja omandajale üle ning hageja pole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja nõustunud tööettevõtulepingu ja sellest tulenevate kohustuste ülevõtmisega, pole R A ja OÜ E. (pankrotis) vahel 27.11.1997 sõlmitud tööettevõtuleping (tl 22) ning sellest tulenevad kohustused, s.h viivise maksmise kohustus, läinud üle kinnisasja, asukohaga Tartus X 5a, omandamisega enampakkumise tulemusel kostjale. Kohtu järeldust ei muuda ka asjaolu, et väidetavalt läksid 06.10.2000 sõlmitud õiguste ja kohustuste üleandmise lepinguga (tl 18) OÜ E. õigused üle H.V. ja 28.06.2005 sõlmitud õiguste ja kohustuste üleandmise lepinguga (tl 19-21) omakorda H.V. hagejale, kuna kostja poolt kohustuse ülevõtmiseks on vajalik kostja nõusolek. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus, jättes hagi rahuldamata, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel hagejalt välja kostja kasuks kohtukulu. Kostja kohtukulude nimekirja kohaselt on tema kohtukuluks õigusabikulu 11 800 krooni (tl 116). TsMS § 61 lg 1 punkti 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hagihinnaks on antud hagi puhul 32 588 krooni, millest 5% on 1629,40 krooni. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kohtukulu 1629,40 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.