Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2007, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-06-39946
Tsiviilasi
OÜ pankrotiavaldus OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: OÜ Võlgnik: OÜ
esindajad
Võlausaldaja esindaja: SE Istungil osalenud isikud
Võlgniku seaduslik esindaja 1: juhatuse liige M E W Võlgniku seaduslik esindaja 2: juhatuse liige I W 05. aprill 2007. a
Istungi toimumise aeg
Jätta algatamata OÜ suhtes pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 27 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud OÜ kanda. Määruse peale pankrotimenetluse algatamata jätmise osas on avalduse esitanud võlausaldajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates avalkult teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud esitas võlausaldaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale avalduse OÜ pankroti väljakuulutamiseks. OÜ juhatuse liige MEW andis erinevate laenulepingute alusel võlgnikule laenu kokku summas 2 692 872 krooni. loovutas MEW nimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded ja õigused võlausaldajale. Kuna võlgnik ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles tehti ettepanek tasuda tekkinud võlgnevus hiljemalt . Ühtlasi informeeriti võlgniku sellest, et kui nõuet ei täideta, esitatakse kohtusse pankrotiavaldus. Võlgnik vastas . pankrotihoiatusele, milles tunnistas võlga, kuid teatas, et võlgnikul puuduvad vahendid nõuete täitmiseks, mistõttu ei ole nõuet võimalik täita. Ühtlasi informeeris võlgnik kavatsusest esitada ise kohtule võlgniku pankrotiavaldus. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik pankrotiavaldust kohtule esitanud ega nõuet täitnud.
Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlausaldaja palub algatada OÜ pankrot ja kuulutada välja OÜ pankrot. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti kohtu määratud tähtajaks 27 000 krooni menetluse kulude katteks. OÜ juhatuse liikme MEW seisukoht MEW on seisukohal, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja OÜ ei ole suuteline oma kohustusi täitma, kuna tal puuduvad selleks piisavad rahalised vahendid. OÜ suutmatus tasuda võlausaldaja poolt antud laenusid, ei ole ajutise iseloomuga. OÜ maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et teine juhatuse liige IW on osaühingust välja võtnud alusetult suures ulatuses raha, mida ei ole osaühingule tagastanud ning on võõrandanud osaühingule kuuluva sõiduauto oma sugulasele, mille eest ei ole osaühingule raha laekunud. Samuti ei tegutse OÜ käesoleval ajal ja edasine tegevus on raskendatud, kuivõrd osaühingu 2 juhatuse liiget ei ole suutnud ega suuda jõuda kokkuleppele edasise tegevuse osas. Sellest tulenevalt on OÜ juhatuse liige MEW seisukohal, et tuleb välja kuulutada OÜ pankrot. OÜ juhatuse liikme IW seisukoht M EW, kes on ühtlasi väidetava võlgniku OÜ juhatuse liige ja 50 % osaluse omanik on sõlminud väidetavalt OÜ-ga avalduses kirjeldatud kaheksa laenulepingut, mille täitmise tähtaeg on saabunud erinevatel kuupäevadel kas või . pühapäeval (sic !!) loovutas väidetavalt MEW, olles ise samaaegselt OÜ juhatuse liige ja 50 % osaluse omanik väidetavalt kõik OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded avaldajale. Lepingu punkti 2.2. järgi lepitakse tasu nõude loovutamise eest eraldi kokku. teatas MEW, olles ise samaaegselt OÜ juhatuse liige ja 50 % osaluse omanik väidetavalt OÜ-le , seega sisuliselt iseendale, et ta on endale kuulunud nõuded loovutanud avaldajale. Avaldaja ei ole näidanud, kuidas nimetatud nõude loovutamise teade toimetati OÜ-ni , puuduvad igasugused viited, et nimetatud teade oleks liikunud nii nagu on tavapärane analoogsete nõude loovutamise teadete posti vahendusel. Praktiliselt kolm kuud hiljem, s.o. esitas avaldaja väidetavalt pankrotihoiatuse OÜ-le . Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et nimetatud pankrotihoiatus oleks esitatud posti vahendusel. Oluline on märkida, et avaldaja ei ole alates nõude väidetavast omandamisest kolme kuu jooksul tundnud kordagi huvi kontakteeruda teise juhatuse liikmega väidetava võlgnevuse küsimuses. Perioodil nõude loovutamisest kuni pankrotihoiatuse esitamiseni ei ole ühtegi kirjalikku nõuet vastuväite esitajale teadaolevalt esitatud väidetavatest laenulepingutest tulenevate nõuete täitmiseks. Kuu aega peale pankrotihoiatuse väidetavat edastamist ( ei ole kuskilt näha, kuidas see üldse edastati ja millal) teatas väidetavalt M E W , olles samaaegselt OÜ juhatuse liige, väidetavalt endine võlausaldaja ning ühtlasi 50 % osaühingu osa omanik vastusena pankrotihoiatusele, et võlgnikul puuduvad vahendid nõuded täitmiseks. Dokumenti, mis kinnitaks, kuidas avaldajani nimetatud kinnitus jõudis, esitatud ei ole (puudub postikviitung või muu taoline dokumendi edastamist puudutav tõend). jõudis kohtule avaldus OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Vastuväite esitaja sai juhuslikult esitatud pankrotiavaldusest teada. Vastuväite esitaja leiab, et esitatud pankrotiavaldus on pahatahtlik, sisuliselt on tegemist osaniku nõudega (mille ta väidetavalt pühapäevasel päeval loovutas avaldajale). Äriühing ei ole maksejõuetu ning esitatud nõue on ebaselge ja puuduvad tegelikku nõuet tõendavad dokumendid (pangaväljavõtted, originaallepingud). Sisuliselt on ühe juhatuse liikme ja osaniku eesmärgiks tuua pööre või mõjutada kohtuvaidlusi, mis toimuvad hetkel vastuväite esitaja I W i ja MEW vahel. See on ka põhjus, miks MEW on kinnitanud vastuseks väidetavalt pankrotihoiatusele, et äriühingul puuduvad vahendid. Vastuväite esitaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt: Avaldus on pahatahtlik, avaldaja nõue on ebaselge ja tõendamata Vastavalt PankrS § 15 lg 2 jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesolevas asjas on üheselt selge, et tegemist võib olla sisuliselt osanike vahelise vaidlusega, mida ei saa ega pea lahendama pankrotimenetluse kaudu. Puuduvad takistused väidetavat nõuet puudutavas vaidluses lahendi saavutamiseks osanike otsuse alusel,
kuid mingil põhjusel ei ole teine osanik ega juhatuse liige kordagi informeerinud vastuväite esitajat nõude sissenõudmise soovist, on hoidnud seega teist osanikku teadmatuses, soovides põhjustada sisuliselt kuritegelikult (nõude tunnustamine olukorras, kus ettevõttel on vara) ettevõtte pankroti. Vastuväite esitaja peab vajalikuks selgitada antud pankrotiavalduse tegelikku eesmärki ja tagamaid, kuivõrd nimetatud seondub otseselt nõude selguse ja tõendatusega. OÜ registreeriti äriregistris kahe isiku, s.o. MEWi (varem S ) ja IW(varem V ) poolt. Oluline eeldus käesoleva pankrotiavalduse lahendamisel on seik, et nn. „Nõude Loovutaja” , s.o. MEW on samaaegselt 50 % osaühingu osanik ning samaaegne juhatuse liige. MEW ja IW abiellusid . Kuigi vastuväite esitajale jääb teise osaniku käitumise motiiv ja eesmärk täiesti selgusetuks käesoleva pankrotiasja korraldamisel on ilmne, et nõude loovutamine ning selle samaaegne tunnistamine on tingitud järgmistest menetlustest tegi Harju Maakohus (kohtunik M.L ) kohtumääruse hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-06-14162, millega keelas MEW viia üle Eesti Vabariigi piiri IW ja MEW ühiseid lapsi. tegi Harju Maakohus (kohtunik A.K ) tsiviilasjas nr 2-06-15018 kohtumääruse hagi tagamise korras, millega keelati IW tulla M E W lähemale kui 100 meetrit. Nimetatud kohtumäärus tühistati kohtumäärusega, kuna MEW oli avaldusega loobunud lähenemiskeelu nõudmisest. tegi Harju Maakohus MEWi avalduse alusel uue kohtumääruse hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-06-25816 (kohtunik E.T ), millega keelati vastuväite esitaja IW viibimine kinnistul asuvas elamus. Harju Maakohus muutis nimetatud keeldu kohtumäärusega. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-0625816 jäeti Harju Maakohtu kohtumäärus muutmata. Käesoleval hetkel on I W MEW suhtes lähenemiskeeld 5 meetrit. Seega sai juhatuse liige IW OÜ aadressile alles . , kus on vastuväite esitaja elukoht ja OÜ kontor oli tühjaks kantud, kadunud olid ka kõik OÜ-ga seotud dokumendid. Samal ajal on toimumas veel poolte vahel vaidlus ühisvaraga seotud küsimustes Pärnu Maakohtus ning abielulahutuse küsimuses Harju Maakohtus ( kus kohtuistung toimus tsiviilasjas nr 2-07-5273, kohtunik V.V ). Vastuväite esitaja leiab, et tulenevalt pankrotimenetluse uurimispõhimõttest tuleb kohtul kõiki nimetatud momente hinnata. Nimetatud põhimõte tuleneb otseselt PankrS § 3 lg 3, mis sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Sisuliselt tuleks olukorras, kus üks juhatuse liige vaidleb nõudele vastu ja teine tunnistab nõuet, eeldada, et tegemist on vaidlusega, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõue on tõendamata Vastavalt PankrS § 15 lg 2 p 4 jätab kohus pankrotimenetluse algatatama, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Vastuväite esitaja on eelnevalt viidanud, et kogu dokumentatsioon on hoonest ära viidud, seega on vajalik kontrollida, kas esitatud laenulepingutel on üldse vastuväite esitaja allkirjad. Avaldaja ei ole esitanud ka muid tõendeid nagu pangaülekanded ja/või muud raamatupidamisdokumendid. TsMS § 273 lg 5 sätestab, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Vastuväite esitaja palub kohtul nõuda välja kõik avaldaja esitatud laenulepingute ja nõude loovutamise lepingu algärakirjad. Puuduvad takistused nõude rahuldamiseks OÜ-le kuulub kinnistu „ mille bilansiline väärtus on 1 900 000 krooni, seega võib selle turuväärtus olla veelgi kõrgem. Mingil põhjusel ei ole avaldaja kordagi üritanud näiteks seada nimetatud kinnistule kohtulikku hüpoteeki või muud tagatist. Antud olukorras, kus ettevõttel on piisavalt on täiesti mõistetamatu teise juhatuse liikme kui ametiisiku MEW kinnitus nagu puuduksid ettevõttel vahendid väidetavate laenude tagasimaksmiseks. Täiendavad argumendid MEW on allkirjastanud ettevõtte aruande, jääb arusaamatuks, miks oli vajalik nõude loovutamine ja käesoleva pankrotiasja korraldamine olukorras, kus ettevõtte osanikud on aruandluse kinnitanud ja pretensioone esitanud ei ole.
OÜ juhatuse liige IW palub jätta OÜ pankrotiavaldus OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ning mõista välja vastuväite koostamisega kantud õigusabikulud Maakohtu põhjendused PankrS § 15 lg 2 p 2 järgi ei algata kohus pankrotimenetlust kui võlgnik vaidleb nõudel põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidluse nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajale 2 692 872 krooni. Seoses sellega, et võlgnik ei ole võlgnevust tasunud, leiab võlausaldaja, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku juhatuse liige IW vaidleb nõudele vastu ja on seisukohal, et äriühing ei ole maksejõuetu ning esitatud nõue on ebaselge ja tõendamata ning puuduvad tegelikku nõuet tõendavad dokumendid. Kohus nõustub juhatuse liikme IW seisukohaga, et tegemist võib olla osanike vahelise vaidlusega, mida ei saa ega pea lahendama pankrotimenetluse kaudu. Nimetatud avalduse ja vastuväidete raames on tekkinud pooltel vaidlus laenulepingu täitmise üle ning kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlgnik võlgneb võlausaldajale eelpool nimetatud summa. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-17-02 leidnud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Samuti pole piisavalt põhistatud väide võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta. Esitatud pole veenvaid tõendeid võlgniku makseraskuste kohta. Kuigi Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-20-05 on leitud, et olukorras, kus võlausaldaja nõue ei ole selge, puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks, juhib kohus siiski võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust ning seda, et ta ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik lihtsalt ei tunnista nimetatud nõudeid ja vaidleb neile vastu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Kohtule esitatud Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et osaühingul on suurune kinnistu, mille bilansiliseks väärtuseks hindab võlgniku juhatuse liige IW 1 900 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ on oma väidetavate õiguste kaitseks valinud ebakohase viisi. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik PanksS § 15 lg 2 p 2 järgi pankrotimenetlust algatada. Pankrotiavalduse asemel tulnuks väidetava võla väljamõistmiseks esitada hagiavaldus. PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. PankrS § 3 lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele
lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 27 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.