Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

30.03.2007.a. esitas võlgniku esindaja Tartu Maakohtule pankrotiavalduse PankrS § 1 lg 2 ja 13 alusel võlgniku – AS PROKASK suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduses esitatu kohaselt on AS PROKASK põhitegevusalaks olnud mööbli tootmine ja müük, samuti puidu töötlemine ja puidust toodete valmistamine. Firma makseraskustesse sattumise põhjusi oli mitmeid. Põhiliseks põhjuseks on, et paljud tellijad jätsid toodangu eest tasumata. 31.01.2007.a. seisuga on aktsiaseltsil nõudeid ostjate vastu kokku summas 962 021 krooni. Samas esineb firmal ise võlgnevusi kokku 6 128 251 krooni Käesolevaks hetkeks on jätkuvalt ettevõtte olukord selline, et AS PROKASK ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ettevõtte majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub hetkel igasugune majandustegevus ja ta ei suuda oma kohustusi täita. AS PROKASK maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Eeltoodu alusel võlgniku esindaja palub välja kuulutada AS PROKASK pankrot. Tartu Maakohtu 04.04.2007.a. määrusega algatati AS PROKASK suhtes pankrotimenetlus. Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja pankotiavalduses ja selle lisades esitatu juurde ning palub välja kuulutada AS PROKASK pankroti. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist : Käesoleval ajal on ettevõtte aktsiakapitali suuruseks 400 000 krooni, aktsionäriks on registri andmete kohaselt Villu Lillmaa, kellele kuulub 400 aktiat nimiväätusega a`100 krooni. Villu Lillmaa väidete kohaselt on tema võõrandanud 2007.a enne

pankrotimenetluse algust kõik oma aktsiad Urmas Kink`le ning sellest tulenevalt on võlgniku ainuaktsionäriks Urmas Kink. Võlgnikul on kaks juhtorganit: nõukogu ja juhatus. Nõukogu liikmeteks on Viljar Lillmaa, Marius Lillmaa ja Marek Irdla. Juhatus on üheliikmeline, juhatuse liikmeks Villu Lillmaa. Võlgnik tegeles peamiselt mööbli tootmisega. Võlgnik tegutses talle omandiõiguse alusel kuuluvates tootmishoonetes asukohaga Tööstuse 6 Tõrva. Võlgnik ei ole lõpetanud kõiki töölepinguid. Võlgniku majandustegevus lõppes dets. 2006.a lõpus. Seoses võlgnevusega katkestas AS Eesti Energia 28.02.2007 elektrienergia tarbimise teenuse osutamise võlgnikule Nimetatud põhjusest tingituna ei osutunud võlgnikul võimalikuks tagada, et raamatupidamine oleks korraldatud järjepidevalt ning haldurile oli võimalik esitada kõige viimaste andmetega üksnes bilanss seisuga 31.01.2007. Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Võttes aluseks võlgniku poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest kogutud teave ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioon selgitas ajutine haldur välja, et kui lähtuda võlgniku andmetest, siis on võlgnikul seisuga 31.01.2007.a vara bilansilises väärtuses kogusummas 5 723 423,94 krooni ning kohustusi seevastu kogusummas 12 444 496,33 krooni. Vaatamata asjaolule, et võlgnikul sisuliselt majandustegevust ei toimunud pärast 31.01.2007.a, ei saa siiski lähtuda käesoleval hetkel võlgnikul olemasolevate kohustuste ja vara väärtuse hindamisel 31.01.2007.a bilansilistest andmetest. Seda eelkõige põhjusel, et käesolevaks ajaks on liisingfirmad lõpetanud liisinglepingud ning võlgniku bilansilise vara koosseisust tuleb välistada liisingfirmadele kuuluv vara. Samuti on kohustused suuremad ja suurenevad pidevalt viiviste/intresside võrra. Halduri arvamuse kohaselt saab lugeda, et võlgnikul on vara koguväärtuses ca 4 032 497,95 krooni, so juhul kui laekub 100% ulatuses debitoorne võlgnevus. Siinkohal on oluline rõhutada, et halduri arvamus võlgnikule kuuluva kinnis-ja muu vallasvara hindamisel on hinnanguline ning antud ilma vastavat eksperti kaasamata. Seega on tegemist arvestusliku hinnaga, mis laekub juhul, kui kinnistu müüa lähitulevikus. Kohustusi on kogusummas 11 304 376,09 krooni, millest lühiajalised moodustavad summas 5707363,26 krooni ja pikaajalised 5 597 012,83 krooni. Kohustuste puhul tuleb arvestada, et kohustuste suurus on suureneb perioodi 01.02.2007-10.04.07 eest viiviste/intresside võimalike nõuete võrra ning töötajatele töölepingute lõpetamisel välja maksmisele kuuluvate lõpparvete võrra. Aga isegi kui lugeda, et võlgnikul on seisuga 10.04.2007.a kohustusi kogusummas 11 304 376,09 krooni ja vara võlgniku 31.01.2007 bilansis märgitud väärtuses, so summas 5 723 423,94 krooni, siis on ikkagi ilmne, et võlgniku on kohustusi kaks korda rohkem kui on vara, mille realiseerimise arvelt oleks võimalik likvideerida kohustusi võlausaldajate ees. Seega arvestades vara väärtust ja kohustuste suurusi on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku on maksejõuetu.

Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamise fakt ja pankrotiavalduses märgitu kinnitavad samuti ajutise halduri poolt avaldatud seisukohta selle kohta, et võlgnikul puuduvad nii käesoleval hetkel kui ka tulevikus vahendid oma kõigi kohustuste täitmiseks.

Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Ajutise halduri arvamus võlgniku maksevõime hindamisel põhineb võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud materjalidele, võlgniku raamatupidamise dokumentatsioonile, halduri poolt kogutud informatsioonile. Ajutine haldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Sama arvamust on avaldanud võlgnik ka ise nii pankrotiavalduses kui ka pankrotimenetluse käigus ajutisele haldurile. Võlgniku poolt esitatud selgitus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta on adekvaatne ja vastavuses tegelikkusega. Võlgniku finantsaruannetest (lisad 5) nähtub, et võlgniku omakapital on alates 30.06.2006.a negatiivne. 2005.a majandusaasta lõpetati kahjumiga summas 567 773 krooni. 2006.a vältel ei suudetud majandustulemusi parandada ning ettevõtte makseraskused hakkasid 2006.a vältel kiiresti süvanema. Võlgniku juhatuse liikme ja endise aktsionäri Villu Lillmaa ütluste kohaselt püüdis ta ettevõtet tervikvarana realiseerida, kuid kahjuks ei õnnestunud tehingut läbi viia. Samuti ei õnnestunud võlgniku püüdlused edendada kasumlikumalt oma majandustegevust ning oodatava tulu asemel tekkisid niigi juba makseraskustega võitlevale ettevõttele täiendavad kohustused ning seda just viiviste/intresside/kohtutäituri tasude arvelt. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et võlgnik on viimastel majandusaastatel, so alates 2005.aastast tegutsenud kahjumiga. Alates juunist 2006.a ei vasta võlgniku omakapital seaduses sätestatud nõuetele (vt lisa 5 – Prokask AS bilanss, kasumiaruanne seisuga 30.06.2006). Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli seisuga 31.12.2005.a 0,83, mis on ebarahuldav tulemus. Rahuldavaks loetakse tulemust vahemikus 1,20 – 1,59. Maksevõime üldine tase näitab, mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Lühiajaline võlgnevuse kattekordaja on üks enamlevinud maksevõime näitaja, võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega (käibevara/lühiajal.kohustused). Puhaskäibekapital (käibevara – lühiajalised kohustused) oli juba seisuga 31.12.2005.a negatiivne: -694737 krooni. Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Rahaliste vahendite tase oli 0 krooni seisuga 31.12.05, mis näitab, palju firma on võimeline koheselt tasuma oma lühiajalistest kohustustest. Eestis on rahaliste vahendite tase keskmiselt 0.19. Rahaliste vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajalised kohustused. Likviidsussuhe oli seisuga 31.12.05 0,09. Likviidsussuhe näitab, mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Eesti keskmine näitaja on 0.75. Pangad kasutavad järgmisi kriteeriume:

suurem kui 0.9 hea, 0.6-0.89 rahuldav, 0.3-0.59 mitterahuldav, alla 0.3 nõrk. Likviidsussuhe = (käibevara - kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Kuna juba eeltoodud maksevõime suhtarvud on ebarahuldavad ning võlgniku majandustulemused on 2006.a vältel järjest kesisemaks muutunud, siis puudub igasugune praktiline vajadus välja tuua 2006.a võlgniku maksevõimet iseloomustavad suhtarvud ning tuleb tõdeda, et võlgniku kõik maksevõime näitajad on 2006.a jooksul järjest halvenenud ning 2006.a teises pooles hakkas välja kujunema alaline maksejõuetus. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt oli võlgnikul eelkõige plaanis realiseerida ettevõte täielikult, so töötava ettevõttena ning saadud vahendite arvelt oleks osutunud võimalikuks täita kõik kohustused võlausaldajate ees. Võlgnikul ei osutunud lõppkokkuvõttes võõrandada ettevõtet tervikuna. Lõppkokkuvõttes 2006.a kestel makseraskused süvenesid ning võlgnik oli sunnitud ise esitama pankrotiavalduse Võlgniku juhtorganite liikmed ja aktsionär ei ole huvitatud ettevõtte saneerimisest. Võlgnikul üksnes olemasolevate vahendite arvelt ei ole võimalik ettevõtet tervendada. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri tööperioodil kulus halduril enamus aega sellele, et oleks võimalik tagada võlgniku ja võlgniku valduses oleva kolmandate isiku vara säilimise tagamisele, so vara valve korraldamiseks ning sellest tulenevalt ei osutunud võimalikuks anda lõplikku arvamust tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta Ajutise halduri tööperioodil leidis tuvastamist, et võlgniku raamatupidamine on korraldanud rahuldaval tasemel. Võlgniku juhatuse liige oli korraldanud ettevõtte raamatupidamist taoliselt, et tööle oli/on palgatud raamatupidaja. Raamatupidajaga on samuti tööleping veel lõpetamata. Raamatupidamist korraldati raamatupidamisprogrammi vahendusel. Võlgniku juhtorganite liikmete (nõukogu liikmed, juhatuse liige) käitumisele lõpliku hinnagu andmiseks on tarvilik täiendavalt uurida, millal täpselt alustas võlgnik läbirääkimisi ettevõtte müügi osas, millal täpselt selgus, et ettevõtte müük tervikun ei teostu ning milliseid muid meetmeid võeti tarvitusele, et viia ettevõtte omakapital vastavusse seaduses nõutud määraga ehk kas olukorras, kus ühingu omakapital oli negatiivne, täitsid võlgniku juhtorganite liikmed seadusest tuleneva hoolsuskohustuse või mitte. Seega ei õnnestunud ajutise halduri tööperioodil võimalikuks esitada lõplik arvamus selle kohta, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Lõpliku arvamuse saab kindlasti kujundada haldur pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et oleks tehtud olulisi juhtimisvigu ja esineks kuriteo tunnustega tegu.

AJUTISE HALDURI ARVAMUS

Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus AS PROKASK suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS prg. 1 lg.2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. AS PROKASK on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldaja nõuet rahuldada. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS prg. 31 lg.1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada AS PROKASK pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS prg. 31 lg.7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele.

Kohtunik 26.aprill 2007.a. kell 15.00.

A.Pellja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.