Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-1957
Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
KT(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi VK (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu üürivõlgnevuse 4 174.20 krooni ja 860.49 krooni viivise väljamõistmiseks.
Esindajad
Hageja lepinguline esindaja SP, kostja lepinguline esindaja Tiina Pill
Otsuse teatavakstegemise koht
Kohtukantselei kaudu 25.04.2007. a
ja aeg
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi jätta rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad: Hagiavalduse järgi on poolte vahel sõlmitud üürileping, mille kohaselt kostja kasutab eluruumi XXX 25.08.1994. a sõlmitud üürilepingu alusel. Alates 01.06.2002. a pidi kostja hageja andmetel tasuma üüri 11 krooni ruutmeetrilt, kuid on 8 krooni tasunud. Eeltoodult järelduvalt on üürivõla suurus 4174 krooni (11 – 8 = 3 krooni x 25,6 m2 x
54 kuud = 4174.20 krooni). Seoses viidatud võlgnevusega on hageja esitanud VÕS § 113 lg 1 alusel viivisenõude. Hagiavalduses tabeli kujul esitatud arvutuste kohaselt on viivise suurus 860.49 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja kostjalt 4174 krooni põhinõudena ning 860 krooni viivisena välja mõista. Kostja vaidles võlgnevusele vastu,väites, et on seisuga juuli 2006. a hagejale 1701 krooni enam tasunud. Võlaperioodi eest august 2006. a kuni detsember 2006. a on kostja hoiustanud üüri notarikontol nr XXX, kust seee on hagejale kättesaadav. Kostja andmetel võlgnevust ei ole seega tekkinud ning alus viivise väljamõismiseks puudub. Kohtuistungil võtsid pooled omaks, et üürimäär on 11 krooni ruutmeetrilt ning üür ühes kuus 281.60 krooni (11 krooni x 25,6 m2 = 281.60 krooni). Üürisuhte olemasolu osas pooltel vaidlus puudus. Hageja rõhutas, et üürivõlgnevust tõendab asjaolu, et üürikomisjonis ning üüri tasumist tõendavatel dokumentidel on kostja üüri määrana 8 krooni ruutmeetrilt näidanud. Kohtu põhjendused: Kohtule algdokumendina esitatud maksedokumentidest (kviitung-arved perioodil juuni 2002. a kuni juuli 2006. a toim lk 43 kuni 48) järeldub, et kõikide kuude osas ei ole üüri ja kõrvalkulude tasumine eraldi näidatud. Seega võtab kohus võlgnevuse tuvastamisel aluseks üüri ja kõrvalkulude liitsumma, mille suuruse on kohus poolte osalusel tõendite uurimise käigus üle kontrollinud (toim lk 52). Viidatud maksedokumentide kohaselt tasus kostja nimetatud ajavahemikus kokku 16 334.88 krooni, kuid pidi tasuma 15 705 krooni. Seega on kostja viidatud perioodi osas hagejale 629.88 krooni enam tasunud. Juba viidatud maksedokumentidele on üürnik märkinud üüri suuruseks 8 krooni ruutmeetrilt, mitte 11 krooni. Pooltevaheline vaidluse üüri suuruse üle lahenes alles Tallinna Üürikomisjoni 06.12.2005. a otsusega üürivaidlusasjas nr XXX. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et võlgnevuse väljaselgitamise aluseks on üüri faktiline tasumine, mitte kostja avaldused tema poolt õigeks peetava üüri kohta. Vahemiku osas 2006. a august kuni detsember 2006. a tasus kostja üüri 1 558 kroonise maksena 20.12.2006. a notari arvele, kust see on hagejale kättesaadav (notariaalakt nr XXX, toim lk 33). Eeltoodust järelduvalt ei leidnud väljamõistmiseks puudub alus.
üürivõlgnevus
tuvastamist
ning
selle
Perioodi osas juuni 2002 kuni juuli 2006. a on kostja juba viidatud maksedokumentide kohaselt järjepidevalt rohkem tasunud ning viivise väljamõistmiseks puudub alus. Kokku on kostja 629.88 krooni enam tasunud. Kohus möönab, et perioodi eest august kuni detsember 2006. a tasus kostja detsembrikuus ühekordse maksena. Nõutav viivis nimetatud perioodi osas on hageja arvutuste
kohaselt 87.70 krooni (toim lk 3) ning kostja poolt enammakstud 629.88 krooniga kaetud. Üürilepingu ülesütlemisest tulenev eluruumi kostjalt väljamõistmise nõue on poolte nõusolekul eraldatud iseseisvasse menetlusse, mistõttu kohus ei pea asjakohaseks notari arvele tasumise asjaolusid pikemalt analüüsida. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Lähtuvalt väidetavast võlaperioodist juuni 2002. a kuni detsember 2007. a kuulub vaidlusalune võlasuhe ajani 01.07. 2002. a kuni nimetatud ajani kehtinud seaduste regulatsiooni. ES § 28 lg 1 sätestab, et üürilepingu järgi kohustub üürileandja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. ES § 37 lg 3 järgi peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste jt talle osutatud teenuste eest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 kohaselt ei ole kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubatud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja viidatud sätte p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist või p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist nõuda. VÕS § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitmete erinevate kohustuste täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täimiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Seega jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et enne hagi esitamist on kostja põhivõla hagejale tasunud, ning alus selle väljamõistmiseks puudub. Samuti puudub alus viivise väljamõistmiseks ning kohus jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 162 lg 1 järgi
kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega antud juhul hageja. Epp Haabsaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.