Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Määruse tegemise aeg ja koht
25 .aprillil 2007, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-23169
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 6628,32 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS EMT ( reg.kood 10096159; Valge 16, Tallinn; tel 6397130) Hageja esindaja: Raido Reinsalu ( Lindorf Eesti AS, Hobujaama 4, Tallinn; tel: 6674109; [email protected]) Kostja : X
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista X AS-le EMT põhivõlgnevus 4 133 krooni ja 83 senti , viiviseid summas 2494 krooni ja 49 senti – kokku 6 628 (kuus tuhat kuussada kakskümmend kaheksa ) krooni ja 32 senti. Menetluskulud, ka riiginõuded , jätta kostja X kanda. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS
§ 142 lg 1, 2).
Hageja AS EMT ja kostja X sõlmisid 21.04.2004 Liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale telefoniteenust. EMT esindused AS ja kostja sõlmisid 21.04.2004 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu ,mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni Samsung SGH-x100, vastav IMEI-kood 352239008488825. Mobiltelefoni hinnast lähtudes kohaldati müügilepingule tarbijakrediidi sätteid. Hageja on müügilepingu kostjaga üles öelnud : kostja mobiiltelefoni tagastanud ei ole. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr.V04066747176, B04056327458, B04046315769, kokku summas 4 196,90 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg hageja ees 4 133,83 krooni , mis on kostja poolt tasumata. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses kostjale võlanõude, milles teavitas kostjat tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist ,alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 15.08.2006 Kostja on olnud tasumisega viivituses 751päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2 057,74 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivist arvestus: 0,15% päevas x 1829,83 krooni =2, 74 krooni/päevas. Viivisevõlg müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisest on 436, 75 krooni. Seega on kostja viivisevõlg hageja ees 2 494,49 krooni. Hageja toetub oma nõudes VÕS § 108 lg. 1, § 76 lg. 1 , § 100. Hageja on saatnud eelnimetatud arved kostjale aadressile Tartu, Jaama tn. 179-20. Kostja ei ole hagejale teatanud oma aadressi muutumisest ,ehkki oli kohustatud seda tegema(Tingimused p.3.2.5).Samuti oli kostja kohustatud hagejat teavitama oma telefoninumbrite muutumisest. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kui võlgnik viivitab tasumisega. VÕS § 113 lg. 1 alusel võib võlgnikult nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest , leppisid hageja ning kostja Tingimuste p. 5.12 kokku viivisemääras 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Tingimuste p. 5.9 kohaselt loetakse makse tasutuks arvel esitatud summa laekumisel hagejale. Hageja palus kohtul TsMS § 173 lg. 1 esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostjale X hagimaterjalid ,kuid materjalid jäid kätte toimetamata, sest kostjale ei olnud võimalik hageja poolt näidatud aadressile hagimaterjale kätte toimetada. Kohus avaldas avalikes teadaannetes 08.02.2007 AS EMT nõude X vastu, samuti ka selgitused kostjale X, kohustusega vastata hagile kohtule kirjalikult hiljemalt 28 päeva jooksul. Seega on EMT nõue avalikult kostjale X kätte toimetatud vastavuses TsMS § 317 nõuetega. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades eeltoodut VÕSRS § 12 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi X vastu 6628,32 krooni nõudes.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hagejale. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.