lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-3751/7

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-3751/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
727
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25.aprillil 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-3751

Tsiviilasi

M.K taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.03.2007 määrus taotluse läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K määruskaebus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Avaldaja M.K

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 02.03.2007 määrus. Teha uus määrus, millega keelduda M.K riigi õigusabi saamise taotluse menetlusse võtmisest ja tagastada taotlus selle esitajale. Käesoleva kohtumääruse peale võib M.K esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud

1.M.K esitas 30.01.2007 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja soovis esitada tsiviilhagi Tallinna Vangla vastu, kuna laost on kaduma läinud tema kambrikaardile märgitud püksid. Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 13.02.2007 määrusega taotluse käiguta ning andis avaldajale 10 päeva aega alates määruse kättesaamisest 200 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks. Nimetatud määruse sai M.K kätte 16.02.2007. Esimese astme kohtu määrus
2.Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 02.03.2007 määrusega M.K taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. M.K poolt on tasumata riigilõiv 200 krooni. Avaldajal tuli riigilõiv tasuda 10 päeva jooksul 13.02.2007 määruse kättesaamisest. Avaldaja ei teatanud riigilõivu tasumisest ning elektrooniline päring riigilõivude kontole ei näidanud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu laekumist. M.K ei taotlenud ka kohtult riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Enne riigilõivu tasumist ei tehta lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.M.K teatas 05.03.2007 kohtule, et puuduse kõrvaldamise tähtaeg möödus seetõttu, et ta sai määruse liiga hilja kätte. Juhul kui ta saab veel avaldust esitada, palus ta end vabastada riigilõivu tasumisest.

Määruskaebus

4.M.K esitas 21.03.2007 määruskaebuse, milles ta palus end vabastada riigilõivu tasumisest. Menetluse edasine käik
5.Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis 23.03.2007 määrusega M.K määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel kohtunikule.
6.Harju Maakohus jättis 16.04.2007 määrusega M.K määruskaebuse rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Kuigi kohus leidis, et määruskaebust ei ole õigesti menetlusse võetud, nõustus kohus kohtunikuabi põhjendusega, et M.K on 13.02.2007 kohtumääruse isiklikult allkirja vastu kätte saanud 16.02.2007 ning et tal oli piisavalt aega puuduse kõrvaldamiseks. Asjaolu, et M.Kl ei olnud raha, ei õigusta samuti tähtaja möödalaskmist, kuna tal oli võimalik sama tähtaja jooksul esitada taotlus menetlusabi saamiseks. Kohus oli seisukohal, et M.K pükste väärtus ning sellest tulenevalt ka hagi esitamisest tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Seega ei saa M.Kle tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 7 lg 1 p-st 12 riigi õigusabi anda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning riigi menetlusabi saamise taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
8.Tulenevalt RÕAS § 15 lg-s 2 ja TsMS § 475 lg 1 p-s 16 sätestatust otsustab kohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise hagita menetluse korras. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.RÕAS § 9 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi, kui riigi õigusabi taotletakse väljaspool kohtumenetlust ning isik ei taotle riigi õigusabi kriminaalmenetluses kahtlustatavana. Kohtunikuabi jättis vastavalt TsMS § 372 lg-le 2 M.K taotluse käiguta ning andis talle riigilõivu tasumiseks tähtaja. Kohus hoiatas 13.02.2007 käiguta jätmise määruses M.Ki, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. M.K väide määruse hilisema kättesaamise kohta on ümber lükatud väljastusteatega, mille kohaselt sai ta 13.02.2007 määruse kätte 16.02.2007. Seega möödus puuduse kõrvaldamise tähtaeg 26.02.2007. Kuna M.K selleks ajaks riigilõivu ei tasunud ega esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, tuli kohtul TsMS § 372 lg 2 alusel keelduda taotluse menetlusse võtmisest. Maakohus on jätnud taotluse TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata. Seaduses sätestatud alustel saab jätta läbi vaatamata juba menetlusse võetud avaldust. Käesolevas asjas ei ole aga M.K taotlust menetlusse võetud. Eeltoodust tulenevalt tuleb M.K taotluse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 10 ja § 372 lg 2 alusel.
10.M.Kl on õigus pöörduda nõuetekohase taotlusega uuesti kohtu poole, kuid ringkonnakohus juhib M.K tähelepanu asjaolule, et vastavalt RÕAS § 7 lg 1 p-le 12 ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Seda, millisele kohtule tuleb esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks, reguleerib RÕAS § 10 ja see sõltub sellest, millist õigusabi taotleja vajab.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium