Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Nõue tuleneb AS-i (AS õigusjärglane) ja kostja vahel 24.01.2000.a. sõlmitud XXX lepingust nr XXX, mille alusel valis kostja teenusepaketiks XXX kuutasuga 55 krooni kuus ning kohustus õigeaegselt ja regulaarselt tasuma saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja tasus ettemaksuna liitumistasu, esimese kuu kuumakse ja mobiiltelefoni soodushinna eest kokku 493 krooni. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni XXX ja asus kasutama kostjale pakutavaid mobiilsideteenuseid. Seisuga 07.06.2000 ei ole kostja kohustust täitnud ja on jätnud tasumata kõneteenuste, kuumaksete ja telefoni eest kokku 4317,42 krooni (arved nr XXX, XXX, XXX) summas 4317,42 krooni. AS -i mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS on loovutanud nõude kostja vastu summas 4317,42 krooni, millele lisanduvad viivised hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest 07.06.2000.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 17.06.2005.a. Viivise periood on hageja andmetel 1835 päeva, kokku summas 12 048,85 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 4317,42 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas kohtule 09.11.2006 täiendava selgituse koos täiendavate dokumentidega, enda ärakuulamist hageja ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.10.2006 ja 26.10.2006. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei ole ühtegi vastuväidet esitanud, siis tuleb eeldada, et ta on omaks võtnud hagis toodud asjaolud, et need on õiged: st et Tele 2 Eesi AS ja kostja vahel oli sõlmitud sideteenuste osutamiseks kostjale vastavalt leping,

mille järgi oli kostjal kohustus ka talle osutatud teenuste eest tasuda ning lepingu rikkumise korral vastavalt lepingule ja selle lisaks olevatele tingimustel kanda vastutust, sh tasuda viivist. Oma nõude asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud ka vastavad tõendid: lepingu, sideteenuste kasutamise tingimused, arved, võlateatis, lepingu lõpetamise teate ja hageja teatise selle kohta, et hageja omandas XXX AS-lt nõude koos õigusega saada viiviseid. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS-i (AS õigusjärglane) ja kostja vahel 24.01.2000.a. sõlmitud XXXleping nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 4317,42 krooni ja viiviseks 4317,42 krooni. Nõudeõigus on OÜ-le üle läinud 20.04.2005 ning see on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale esitatud arvetest nr XXX tasumata kõneteenuste, kuumaksete ja telefoni eest kokku summas 4317,42 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks vastavalt arvete väljatrükkidele välja mõista põhivõlg summas 4317,42 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tele 2 mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla 4317,42 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8634,84 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 700 krooni ja 200 krooni kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu. Kuivõrd otsuse tegemise aeg tuleb teatavaks teha ja otsus kätte toimetada Ametlike Teadaannete kaudu, tuleb kostjalt kuni 31.12.2005 TsMS § 64 järgi kostjalt riigituludesse nõuda vastavalt 200 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast, s o hagejale tuleb kostjalt välja mõista hageja õigusabitasu 431,74 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.