6.Kohustada likvideerijat Xxxx’i teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Xxxx OÜ registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud xxxx, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
7.Määruse ärakiri saata teadmiseks avaldajale ja puudutatud isikule ning täitmiseks Tartu Maakohtu Registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
1 (4)
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu selgitused Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: − lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); − esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); − koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); − koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); − avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); − rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); − koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); − esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); − esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); − andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). − Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772). Avalduse asjaolud
1.Xxxx esitas 09.06.2017.a kohtule avalduse Xxxx OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt jäi äriühingul jaotamata vara. Kustutamise ajal oli ettevõttel Harju Maakohtu menetluses kaks kohtuvaidlust (tsiviilasjad nr 2-16-100704 ja 2-17-100683), millised olid menetluslikult lõppfaasis ning esimeses pidi tehtama otsus, kuid selle asemel lahendati vaidlus määrusega hageja kustutamise tõttu registrist ja teises asjas oli menetlus samuti lõpetamisel. Lisaks on ettevõttel kohtutäiturite juures täitmisel hulgaliselt nõudeid ning nõuete täitemenetlust ei saa jätkata, kui sissenõudjat enam ei ole. Täiendava likvideerimise korral taastataks ettevõtte eksistents ning pooleliolevad kohtumenetlused oleks võimalik lõpule viia, mille tulemusena peaks ettevõte oma
2 (4)
võlgnikelt saama kätte ka võlgnevused ja menetluses olevad täiteasjad (milliseid on enam kui 200) oleks võimalik vajadusel üle anda uuele sissenõudjale või viia lõpuni käesoleva ettevõtte nimel. Avaldaja palub ennast määrata Xxxx OÜ (kustutatud) likvideerijaks.
2.Kohus jättis 12.06.2017.a kohtumäärusega esitatud avalduse käiguta ning avaldaja esitas 12.06.2017.a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ning tasus riigilõivu 50 eurot ja likvideerija tasu 300 eurot. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
5.Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus Xxxx OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki kohaselt on Xxxx OÜ äriregistrisse kantud 11.02.2014.a ning registrist kustutatud xxxx ÄS § 60 lg 3 alusel (t/l 9).
7.Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna avaldaja on äriühingu endine juhatuse liige ja osanik, mitte võlausaldaja, siis avalduse tähtaegsuse küsimust ei teki.
8.Kohtule esitatud avalduse kohaselt on Xxxx OÜ-l (kustutatud) kohtutäiturite juures täitmisel hulgaliselt nõudeid ning nõuete täitemenetlust ei saa jätkata, kui sissenõudjat enam ei ole. Samuti on äriühingul veel võimalus vaidlustada tsiviilasjas nr 2-16100683 tehtud kohtulahendit (t/l 1, 15). Seega kuulub Xxxx OÜ-le jaotamata vara ning läbi tuleb viia Xxxx OÜ (kustutatud) likvideerimismenetlus.
9.TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.
10.Kohus asub seisukohale, et Xxxx OÜ (kustutatud) likvideerijaks tuleb määrata äriühingu ainuosanik ja endine juhatuse liige Xxxx, kes on andnud oma nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (t/l 12-14). Kohtu arvates on nimetatud isik võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerijal lasuvad ÄS § 209 ettenähtud õigused ja kohustused. 3 (4)
11.Vastavalt TsMS § 4772 lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.
12.Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja äriühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 28.02.2018.a, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772 lg 2).
13.Kooskõlas TsMS § 172 lg 6 jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud Xxxx OÜ kanda.
14.Kohus selgitab, et likvideerimismenetluse lõpetamisel avaldaja poolt on viimasel õigus esitada taotlus 12.06.2017.a tasutud likvideerijatasu tagastamiseks.
15.Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.