Võlaõigus › Töövõtulepingud

27.01.2015.a edastas hageja kostjale projekti. Käesoleva ajani ei ole hageja kostjalt mingit seisukohta probleemide edasise lahendamise kohta saanud. Kostja ei ole ka hagejale arvet tasunud. Lähtudes eeltoodust hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 2 140 eurot. Kostja vastuväited Esmalt taotleb kostja aegumise kohaldamist. Kostja leiab, et kuna 05.12.2007 kokkuleppes ei olnud kokku lepitud, millal peab Xxxx AS oma kohustuse täitma ja seda tähtaega ei saa ka lepingu olemusest tuletada (kuna ka projekteerimiseks puudub tähtaeg), siis tuleb Xxxx AS’i kohustuse sissenõutavusele kohaldada VÕS § 82 lg 3 ja 7. Xxxx AS’i finantseerimiskohustus muutus VÕS § 82 lg 3 ja 7 kohaselt sissenõutavaks kõige hiljem 05.06.2008.a. Seega hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude aegumistähtaeg algas kõige hiljem 05.06.2008.a ja nõue aegus 05.06.2011.a. Pärast projekti saamist leiab kostja, et lähtuda tuleks projekti esimesel lehel nimetatud töö valmimise ajast ja see on 10.05.2011.a. Seega nõue aegus 24.05.2014.a. 27.04.2016.a esitab kostja oma sisulised vastuväited hagile. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Pooltevahelise kokkuleppe punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja õiguseellane finantseerima Xxxxsisehoovi projekti koostamist. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt OÜ Xxxx arve nr 01/12 hüvitamist. Nimetatud arve kohaselt on see esitatud dokumendi eest, mille pealkiri on „Xxxxkorterelamu fassaadide rekonstrueerimine ning maa-ala heakorrastamine“. Nimetatud pealkiri ühtib ehitusprojekti pealkirjaga, mille hageja on kostjale enne kohtumenetlust esitanud. Seega võib eeldada, et viidatud arve on esitatud just selle projekti eest. Kostjale esitatud ehitusprojektist nähtub, et tegemist ei ole üksnes sisehoovi haljastusprojektiga, vaid enamus projektist puudutab Xxxxkorterelamu renoveerimist. Sisehoovi puudutavad projektis vaid punktid 2.1.3 – 2.1.5, 2.3, 2.4 ja 2.5 ning 10.2.3. Projekti punktid 1, 2.1.1, 2.1.2, 2.2 ja 3 – 10.2.2 ning p 11 puudutavad üksnes hoone renoveerimist. Kostja õiguseellane ei ole viidatud kokkuleppes võtnud kohustust finantseerida Xxxxhoone fassaadide ehitusprojekti koostamist. Arvestades, et ehitusprojekti 11 punktist ca 1 punkt puudutab sisehoovi ja ülejäänud 10 punkti ehitise renoveerimist, siis peaks kostja ehitusprojekti maksumusest hüvitama maksimaalselt 1/11. Kui võrrelda lehekülgede arvu, siis siseõue puudutab ehitusprojekti 21 leheküljest kõige rohkem 5, mistõttu oleks kostja pidanud hüvitama 5/21 maksumusest. Kostja on aga hüvitanud 1⁄2 ehitusprojekti maksumusest ehk oluliselt rohkem. Selle põhjuseks on asjaolu, et kostja õiguseellane tasus 1⁄2 maksumusest ettemaksuna ning ettemaksu tasumisel kinnitas hageja, et ettemaks tasutakse just sisehoovi projekti eest. Seega on hageja esitanud kostjale valeandmeid. Sealjuures on hageja valeandmeid kostjale esitanud ka 12.12.2014.a arvel, sest ka seal on kinnitatud, et tasu nõutakse sisehoovi projekti eest. Kostja leiab, et kuna ta on juba niigi tasunud ehitusprojekti eest rohkem kui ta kokkuleppe punkti 1.3 kohaselt oleks pidanud tasuma, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavate kulude hüvitamist. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata, kuivõrd kostjal puudub kohustus nõutavat summat tasuda. Hageja seisukoht aegumise osas

Hageja on nõus kostja arvamusega, et 05.12.2007.a kokkuleppes ei olnud kokku lepitud, mis kuupäeval peab Xxxx AS oma kohustuse täitma. Kuid hageja ei ole nõus kostjaga, et kohustuse täitmise tähtaega ei saa lepingu olemusest tuletada. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kokkuleppe punktist 1.3. nähtub, et Xxxx AS finantseerib ja aitab organiseerida Xxxxsisehoovi projekti koostamist. Teenuse eest tasumise kohustus tekib tavaliselt üksnes pärast kohustuse täitmist ja arve esitamist. Seega kokkuleppe sisust võib teha järeldust, et kohustus finantseerida sisehoovi projekti koostamist tekib pärast antud projekti koostamist ja selle eest arve esitamist. Xxxxsisehoovi projekt oli koostatud ja hagejale projekteerija (OÜ Xxxx) poolt üle antud 12.01.2012.a (hagi lisa 8). Selle eest oli esitatud arve nr 01/12 summas 2 140 eurot maksetähtajaga 17.02.2012.a (hagi lisa 9). Juhul kui hageja ei oleks maksnud OÜ Xxxx arvet tähtaegselt, siis muutuks hageja suhtes projekteerija nõue tasuda arve nr 01/12 summas 2 140 eurot sissenõutavaks alates 18.02.2012.a ning järelikult oleks nõue aegunud 18.02.2015.a. Ei ole mõistlik, et kostja kohustus finantseerida hageja kulud Xxxxsisehoovi projekti koostamisele oleks aegunud enne 18.02.2015.a, s.o varem kui hageja kohustus. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli hageja poolt kohtule esitatud 04.01.2015.a. Hageja ei ole süüdi ka selles, et projekti koostamine võttis nii palju aega. Projekteerija ei saanud pikka aega kooskõlastada projekti Narva Linnavalitsusega. Kohtu põhjendused ja järeldus

tuleb lugeda alates projekti valmimisest, milleks loeb projekti esileheküljel märgitud töö valmimise aega 10.05.2011.a (tl 75). Kostja on jätnud tähelepanuta, et projekti kooskõlastused (tl 80) on saadud kuu hiljem, juunis 2011.a. Pärast neid toiminguid peab projekti kinnitama omavalitsus, millele üldteada asjaoluna kulub aega pikemalt. Hageja on esitanud tõendina projekteerimistöö vastuvõtmise akti (tl 29 pöördel), millest nähtuvalt anti ehitusprojekt hagejale üle 12.01.2012.a. Projekti maksumuse II osa tuli hagejal tasuda hiljemalt 17.02.2012.a (arve tl 30). Seega saab 3-aastase aegumistähtaja kulgemisest rääkida alates 18.02.2012.a, hageja esitas nõude kohtusse 04.01.2015.a so enne aegumistähtaja möödumist.

Kostja esitas 12.06.2017.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1402,85 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 110,50 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades vandeadvokaadi tasuna mõistlik. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) Kostja lepingulise esindaja poolt materjalide analüüs ja nõupidamised ning esmase hagivastuse koostamine ja kohtule esitamine – kokku 5 tundi ja 30 minutit; 2) Menetlussuhtlus kohtuga – 10 minutit; 3) Kostja 27.04.2016.a seisukoha koostamine – 2 tundi; 4) Istungiks valmistumine – 1 tund; 5) Istungil osalemine – 33 minutit. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb hagejalt välja mõista, 1018,44 eurot (s.o 9 tunni ja 13 minuti eest). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.