Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kannatanule tekitatud liikluskahju hinnati summas 9852,20 krooni. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitas AS-le Tarbus tekitatud kahjust 50% ning esitas 17.03.1997 kostjale regressinõude nr A02-70120. Regressinõude kohaselt kohustus kostja hiljemalt 10 tööpäeva, s.o 14 kalendripäeva jooksul, mis saabus hiljemalt 31.03.1997, tasuma kindlustusandjale kannatanule liikluskahju hüvitamisest ning juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused kokku summas 5665 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust summas 4115 krooni. Hageja on võlgnevuse põhiosalt arvestanud viivist määraga 3% aastas, kokku summas 1112,65 krooni. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt võla 4115 krooni ja viivise 1112,65 krooni, kokku 5227,65 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕSRakS §-le 11, TsK §-le 231 lg 1; LKS §-dele 4 lg 1; 5 lg 1; 6 lg 1; 12 lg 1 ja lg 3; 14 lg 1; 27 lg 1; 27 lg 3 p 1; 27 lg 5, lg 6; 38 lg 1 ja lg 2 p 2. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus on kohustanud kostjat kirjaliku vastuse esitamiseks hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl 19). Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 31.03.2007 (tl 27). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule Tartu Politseiprefektuuri otsuse haldusõigusrikkumise asjas nr 19, Tartu Politseiprefektuuri haldusõigusrikkumise protokolli, liikluskahju kalkulatsiooni, regressinõude, liikluskahju hüvitamise otsuse, sõiduki ülevaatuse akti, korralduse (tl 8-14). 1997. aastal kehtinud LKS § 38 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada regressinõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule. Vastavalt TsK § 231 lõikele 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 5227,65 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.