2-07-5120/7 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-07-5120 Kostja ei nõustunud Töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus hagimenetluse korras kohtusse. Hageja töötas baaridaam-ettekandjana kostjale kuuluvas Valjala vallas asuvas kohvikus Zorraida. Töölepingut kirjalikult hagejaga ei sõlmitud, kuid kostja kohustus maksma hagejale kuus põhipalka 3000 krooni ja lisatasu 5% läbimüügist. Palgapäevaks määrati järgneva kuu 10-nes kuupäev. 16.10.2006.a. teatas kostja, et kohvik suletakse ja tööd jätkata pole võimalik. Küsimusele, kuidas lõpetatakse tööleping, kostja ei vastanud. Kostja arvas, et kohvikut võib avada ainult pühapäeviti ja küsis hagejalt, kas ta on nõus töötama edasi. Peale seda esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 21.10.2006.a. TLS § 82 alusel, sest temale ei olnud kostja maksnud septembrikuu poolt palka ja lisatasu, kuigi palgapäev pidi olema 10. oktoobril. Peale avalduse esitamist kostja hagejat enam tööle ei lasknud, sest ta oli vahetanud kohviku ukseluku ja lisaks ukse lukustanud tabalukuga. Töölepingu lõpetamisest ei ole kostja hagejale siiani teatanud. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada Saaremaa Töövaidluskomisjoni vahendusel, sest kostja oli töövaidluskomisjonile teatanud, et tööleping on lõpetatud 16.10.2006.a. TLS § 86 p 5 alusel. Hageja leiab, et selline töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ja nõuab oma töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel 21.oktoobrist 2006.a. ja oktoobrikuu eest saamata olevat lisatasu summas 300 krooni. Vastavalt palgaseaduse (edaspidi PalS) §-le 34 kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või on neid arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras. Vastavalt TLS § 82 lg 1 järgi töölepingu lõpetamisel tuleb tööandjal (kostjal) TLS § 82 lg 2 järgi maksta hüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise arvestus on järgmine: augusti palk 1600 krooni 14 tööpäeva eest, septembri palk 3418 krooni 21 tööpäeva eest. Seega 5018: 35= 143,72 x 22= 3154 x 2 = 6308 krooni. Vastavalt puhkuseseaduse (edaspidi PuhkS) §-le 25 on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale hüvitist kasutamata puhkuse eest. Hagejal on õigus saada puhkusekompensatsiooni 2 kuu ehk 5 kalendripäeva eest, see on 534 krooni. Hageja ei saanud oktoobrikuus põhipalka 2045 krooni ja lisatasu 300 krooni, kuivõrd ta töötas 15-nda oktoobrini, siis oleks hageja arvates ta pidanud saama põhipalka 1364 krooni. Seega oleks tulnud hagejale välja maksta töölepingu lõpetamise päeval lõpparve vastavalt PalS §-le 32 kogusummas 8506 krooni. Kostja maksis sellest summast ära 1461 krooni, seega jääb hagejal saada ja kuulub väljamõistmisele 7045 krooni. Lõpparvet ei ole hagejale senini makstud ja vastavalt TLS §-le 119 lg 2 kuulub kostjalt lõpparve kinnipidamise eest temalt väljamõistmisele hageja kasuks ühe kuu keskmine palk, s.o. 3154 krooni. Eeltoodu ja TLS §-de 73, 82, 86, 119, PuhkS § 25, PalS § 32 ja 34, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 ja 2, § 378 lg 1 alusel palub hageja: 1) tunnistada töölepingu lõpetamine hageja ja kostja vahel TLS § 86 p 5 alusel 16.10.2006.a. kehtetuks ja lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 järgi alates 21. oktoobrist 2006.a. 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja lõpparve kogusummas 7045 krooni ning keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 3154 krooni. 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 12.03.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 19-21/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 17.03.2007.a. /t.l. 22/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks kohtukulud. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.