24.aprill 2007 kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni tn kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-21198
Kohtuistungi toimumise aeg
03.aprill 2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AK(isikukood XXX, elukoht XXX);
AK hagi OÜ vastu saamata jäänud töötasu 35 000 krooni nõudes
Hageja esindaja OS (asukoht XXX); Kostja OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat NL (XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AK’i hagi OÜ vastu saamata jäänud töötasu 35 000 krooni nõudes.
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja AKi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue XXX esitatud hagiavalduse kohaselt hageja töötas kostja juures ilma töölepingut sõlmimata XXX. alates. Kui kostja omanik PV asus uue firma OÜ etteotsa, sõlmiti hagejaga tööleping, kuid tööandjaks oli siis juba OÜ . Hageja töötas kostja juures suulise töölepingu alusel kuupalgaga 7000 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja nõuda saamatajäänud töötasu alates XXX kuni XXX, summas 35 000 krooni. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagile hageja nõuet ei tunnista. Hageja ei ole kunagi olnud töölepingulises suhtes OÜ. Hageja töötas perioodil XXX – XXX OÜ, millel on kostjaga sama
omanik ja asukoht, kuid mis on kostjast eraldiseisev juriidiline isik. Nimetatud periood osaliselt kattub hageja nõudes märgitud perioodiga. Kostja andmetel töötas AK enne OÜ-s tööle asumist AS-s. Kostja leiab, et hagi on esitatud eesmärgiga tasaarvestada OÜ Harju Maakohtu XXX kohtumäärusest tulenev rahaline nõue hageja vastu.. Hageja ja kostja juhatuse liige PV olid enne hageja OÜ-s tööleasumist väga sõbralikes suhetes. A. K ja P. V suhtlesid tihedalt, sest hageja soovis asuda kostja juures tööle, kuid esialgu sobiv vakants puudus. XXX viimasel tööpäeval XXX tegi P. V A. K ülesandeks toimetada EÜ juhatusele kätte valmis tellimus ja võtta neilt vastu selle eest saadav sularaha. See oli ühekordne käsundi andmine ja täitmine, mitte alaline töösuhe ja hageja tööle lubamine. Selliseid juhuseid võis olla paar korda, need olid seotud pooltevaheliste usalduslike suhetega. P. V avanes võimalus hageja tööle võtmiseks ja temaga töölepingu sõlmimiseks alles pärast tegevuse laiendamist ja OÜ asutamist. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil XXX kohtuistungil menetlusosalised jäid oma nõuete ja vastuväidete juurde. Maakohtu põhjendused
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut muu hulgas ka töölepingutele. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
3.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Vastavalt TLS § 28 sätetele vormistatakse tööleping kirjalikult. Suuliselt võib töölepingu sõlmida ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati (TLS § 28 lg 2).
4.TLS § 26 lg 1 sätestab töölepingu kohustuslikud tingimused. Selle järgi tuleb töölepingus märkida muu hulgas ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus, töö tegemise koht või piirkond, palgatingimused tööajanorm, töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks.
5.Hageja leiab, et tööleping oli sõlmitud tema tegeliku tööle lubamisega. Hageja seletuse kohaselt asus ta kostja juures tööle XXX kortermajadele fonolukkude paigaldajana, leppides kostja seadusliku esindaja P. V kokku töötasus 7000 krooni kuus. Hageja ülesanneteks oli töö vahetult klientidega, dokumentide vahendamine firma ja korteriühistute vahel. Hageja väidetel tõendavad tema töötamist kostja juures kohtule esitatud dokumendid korteriühistutele võtmete üleandmise ja selle eest raha vastuvõtmise kohta.
6.Kohus leiab, et poolte vahel suulise töölepingu sõlmimine ja töösuhte olemasolu ei ole leidnud tõendamist. Esitatud kirjalike tõenditega ja tunnistaja A ütlustega on kohtus leidnud tõendamist, et hageja täitis ülesandeid kostja poolt nelja korteriühistutega sõlmitud töövõtulepingute täitmiseks. Hageja seletas, et objekte oli 10 -15 ringis, kuid täiendavaid tõendeid selle kohta kohtule ei esitanud ega taotlenud tõendite kogumisel kohtu abi.
Korteriühistute poolt võtmete vastuvõtmise ja sularaha üleandmise kohta koostatud dokumentidest (t.l. 3 -4) nähtub, et AK andis OÜ nimel üle võtmed ja sai selle eest sularahas 3825 krooni KÜ-lt ning 3000 krooni KÜ-lt . Dokumentide vormistusest nähtub, et need on koostatud ühel ja samal ajal (ühistute esindaja on üks ja sama isik A. R , KÜ kohta koostatud dokumendi pealkiri „Sama – KÜ “). Nimetatud dokumendil võtmete vastuvõtmise ja raha üleandmise kuupäeva märgitud ei ole, kuid KÜ nimel on OÜ kassasse makstud sularaha XXX (t.l. 52). XXX hageja andis OÜ võtmed üle ja võttis vastus sularaha 4320 krooni Elamuühistult (t.l.5), samal päeval on OÜ kassasse makstud sularahas 3661,02 krooni (t.l. 51). Samuti tunnistaja G. A ütlustest nähtub, et hageja korraldas OÜ-lt korteriühistule tellitud fonoluku paigaldustöid XXX-XXX. Kohus leiab, et pooleteise aasta jooksul mõnel korral tööülesande täitmine viitab, et hageja ja kostja vahel oli töövõtule või käsundile sarnane suhe, kuid ei tõenda püsiva töösuhte olemasolu.
7.Töösuhte puudumist tõendavad ka hageja töötamine samal ajal teise tööandja juures ja hagejale palga maksmise asjaolud. Hageja sõnul kostja maksis talle kokkulepitud palka kuni 2003.a. suveni. Samal ajal hageja töötas AS-s , kus graafikujärgne töö võimaldas samal perioodil ka kostja juures töötada. AS ja hageja vahel XXX sõlmitud töölepingust nr XXX (t.l.31-33) nähtub, et hageja töötas XXX – XXX samplerina, töö oli vahetustega, vahetuste kestus oli 8.00 – 20.00 ja 20.00 – 08.00. Vahetuste vahel oli puhkeaeg 36 tundi. Kohus leiab, et usutav on kostja esindaja väide, et tema töötajad töötasid iga päev ja tal ei oleks olnud võimalik lubada tööd graafiku alusel. Tunnistaja A ütluste kohaselt olid kostja juures tellitud tööde teostamiseks pikad järjekorrad. Kohus leiab, et puudub mõistlik põhjendus, et sellises olukorras ettevõtja lubas hagejal töötada hagejale sobival ajal. Töölepingu olemasolu korral töötaja on kohustatud alluma tööandja juures kehtivale tööajarežiimile ja töökorraldusele. Samas ka hageja ise tunnistab, et kostja esindajale kuuluvas teises ettevõttes OÜ-s töötas hageja tööpäevadel kell 9 00 – 18.00, nädalavahetus oli vaba.
8.Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja tasus talle XXX kuni XXX 7000 krooni töötasu kuus. Kostjalt saadud palka hageja enda sõnul ei deklareerinud, sest töölepingut ei olnud vormistatud ja kostja ei andnud tõendit maksuameti jaoks. Kohus leiab, et need väited ei ole asjakohased, sest töölepingu või palgatõendi puudumine ei takista saadud töötasu deklareerimist.
9.Eelnimetatud korteriühistute dokumentides hageja poolt vastu võetud sularaha ja OÜ kassa sissetulekuorderites kajastuvad summad ei kattu: kassasse on sisse makstud vähem raha, kui vastu võetud. Kohus leiab, et ka see asjaolu tõendab, et töösuhe hageja ja kostja vahel puudus, kuid hageja kostja palvel mõnel korral korraldas võtmete üleandmist ja raha vastuvõtmist. Summade erinevusest võib järeldada, et hageja võib olla nimetatud ühekordsete ülesannete täitmise eest tasu kätte saanud.
10.Hageja väidetavalt töötas üle aasta suulise lepingu alusel, kirjaliku töölepingu sõlmimist ei nõudnud ega oma õiguste kaitseks töövaidlusorgani poole ei pöördunud. Kohtu hinnangul ei ole selline käitumine tavapärane ja on vastuolus keskmise mõistliku inimese arusaamisega, mis tekitab kohtus kahtlusi hageja väidete tegelikkusele vastavuse ja nõude põhjendatuse osas.
11.Samuti kohus võtab arvesse, et XXX – XXX oli miinimumpalk vastavalt 1850 krooni ja 2160 krooni ning vabariigi keskmine töötasu vastavalt 6144 krooni ja 6723 krooni (statistikaameti andmed avalikustatud internetilehel). Kostja selgituste kohaselt oli tema töötajate keskmine töötasu XXX – XXX ca 3400 krooni. OÜ-ga XXX sõlmitud töölepingu nr XXX(t.l.18 – 20) kohaselt oli hageja töötasuks 3598 krooni. Ei ole usutav, et hageja oleks nõude põhjendatuse korral viivitanud saamata töötasu nõude esitamisega. Samuti ei ole loogiline, et pärast seda, kui P. V i ei olnud hagejale maksnud 7000 kroonist kuutasu 5 kuu kestel ja oli näidanud ennast sellega ebausaldusväärse tööandjana, nõustus hageja asuma tööle PV teise
äriühingusse. Seejuures oli hagejal OÜ-s pikema tööaja ja täieliku individuaalse materiaalse vastutuse juures väiksem palk, võrreldes kostjaga väidetavalt sõlmitud suulise töölepingu tingimustega. Kohus märgib, et hageja nõutav töötasu suurus kattub hageja töötasuga AS-s (tööleping t.l.31 – 34). Kohtuistungil hageja taotles juhul, kui kohus leiab, et töötasu maksmine summas 7000 krooni kuus ei ole tõendatud, kostjalt välja mõista palgaseaduse § 2 lg 7 alusel 2003.a. kehtinud miinimumpalk 2160 krooni. Eeltoodust kohus järeldab, et tegelikult hageja ja kostja vahel kokkulepet töötasu 7000 krooni maksmiseks ei olnud.
12.Hageja esitas hagi ITLS § 6 lg-s 3 palga maksmise nõude esitamiseks sätestatud kolmeaastase tähtaja lõpus pärast seda, kui XXX oli jõustunud kohtumäärus kompromissi kinnitamiseks tsiviilasjas nr XXX ( OÜ hagi A. K vastu 34 590 kr saamiseks), millega hageja kohustus tasuma OÜ-le. Kõiki asjaolusid arvesse võttes kohus leiab, et veenev on kostja esindaja seisukoht, et hageja esitas põhjendamatu hagi, ajendatuna soovist saada võimalus tasaarvestuseks OÜ-ga.
13.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus märgib, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust ei esitata nimeliselt asja menetlenud kohtunikule. Harju Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.