Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eelmenetluses tõi esile, et üldtingimuste p 8.1, 4.1.11, 8.5 kohaselt siis kui leping oli sõlmitud minimaalselt tähtaega 1 aasta ja kostja sai enda kasutusse telefoni ja selle eest oli kostja kohustatud kasutama tähtajaliselt sideteenuseid ja maksma ka igakuiseid makseid ning kui need nõuded täidab klient, siis subsideeritakse telefon. Juhul kui klient ei täida neid tingimusi, siis tuleb kostjal tasuda kuutasusid side sulgemise perioodi eest kuni lepingu lõppemiseni ning tagastada telefoni või tasuma selle väärtuse. Kostja telefoni ei tasunud ning lõpparves 3607,50 krooni sisaldas lepingu lõppemise tähtajani tasu 1999,99 krooni, telefoni maksumust 1000 krooni ja tasu kõneteenuste eest 607,51 krooni. AS on AS esindaja ja AS-le ei ole nõuet loovutatud. Tõendid: leping XXX, pakkumine XXX võlateatis kostjale. Mobiilsideteenuste kasutamise tingimused, teade lepingu lõpetamisest, teatis nõude loovutamisest, hageja teatis võla kohta kostjale, arvete nr XXX väljavõtted.

KOSTJA VASTUVÄITED.

Pooled olid lepinguga seotud 15.06-04.10.99. AS esitas 04.10.99 arve 2599,99 krooni, mis sisaldas tulevikumakseid 1599,99 ja tasu telefoni eest 1000 krooni. Kostja oli eelnevalt tasunud telefoni ostuhinna 650 krooni ja teinud ettemaksu 200 krooni, 06.10.99 esitati võlanõue 3607,50 krooni, mis sisaldas 1000 krooni ja samas teatati, et leping on lõpetatud 04.10.999 ühepoolselt ja teatati, et nõue on loovutatud AS , kuigi viimane ei ole kunagi teavitanud nõude loovutamisest. Vastavalt saldokinnitusele, mille esitas hageja, ei ole kostja kunagi olnud seotud telefonimaksetega. Kostja tasus lepingut sõlmides 650 krooni, samuti on ebaselge kõneteenuste real 607,51 krooni. Alusetult nõuab kostjalt 200 krooni. Kostja ei ole teadlik trahvist 1000 krooni. AS teatas lepingu lõpetamisest oma originaalblanketil ja see kandis kuupäeva 06.10.99 ning seega arvelduste osakonna poolt antud lepingu lõpetamise teade on asjakohatu kui AS loovutas nõude AS–le ja selle hiljem veel kellelegi, siis on kehtiv varasem nõue. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja väidetel ei ole talle teatatud nõude loovutamisest. Täiendavas vastuses selgitab, et võlateatis 605,51 on kõnede eest tasu, kuid kostja sai teenuseid 407,80 krooni, võlateatises on 1000 krooni trahv, kuid hageja väidab, et see on tasu telefoni eest. Õige on, et telefon on tagastamata. Nõue on aegunud, aegumist tuleb kohaldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. VÕS RAkS § 9 lg 2 järgi siis kui TsÜS-i või VÕS järgi on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.02 kehtinud seaduse kohaselt, siis arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.01.02. Varasema TsÜS § 113 lg 1 järgi oli üldine hagi aegumise tähtaeg 10 aastat ning alates 01.07.02 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tulenev aegumise tähtaeg 3 aastat. Seega kohaldub vaidluses VÕS RakS § 9 lg 2, mille kohaselt tuleb 3aastalist aegumist kohaldada alates 01.07.02 ning kuivõrd hagi esitati kohtule 29.06.2005, siis on see esitatud 3-aastase aegumise tähtaja jooksul ning hagi ei ole aegunud.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole selles, AS on AS õigusjärglane. Kehtiva VÕS 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. TsK § 216 lg 1 järgi on õude loovutamine lubatud, kui see ei ole vastuoles seaduse või lepinguga ja lg 3 järgi lähevad nõude omandajale üle kohustise täitmise tagavad õigused. Kohtule esitatud AS 20.04.2005 kirja kohaselt loovutas ta nõude kostja vastu summas 3607,50 krooni OÜ-le Kostja poolt kohtule esitatud AS 06.10.1999 kirja kohaselt loovutab AS nõude summas 3607,50 krooni kostja vastu AS-le . Kostja poolt kohtule esitatud nõudekirjast 19.10.99 nähtub, et viimase kreeditor AS on volitanud AS-i sisse nõudma kostja võlga. Hinnates eelmärgitud tõendeid omavahel, nähtub, et AS on käitunud AS esindajana, mitte aga nõude omandajana ning ta on volitatud sisse nõudma kostja võlga. Kirjas 06.10.1999 AS kavatseb alles nõuet loovutada, kuid kirjas 20.04.05 märgib AS otseselt, et nõue kostja vastu on loovutatud 20.04.05 vastavalt VÕS § 164 OÜ-le . Seega oli 06.10.99 AS–l alles kavatsus tulevikus nõuet loovutamata hakata, mis aga realiseerus 20.04.05. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited sellest, et nõue oleks loovutatud AS-le , ei ole õiged ning nõue ei ole loovutatud mitte AS-le vaid OÜ-le e. hagejale. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS (AS õigusjärglane) ja kostja vahel on 15.06.99.a sõlmitud XXX leping nr XXX, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Oma allkirjaga on kostja kinnitanud, et saadud teenuste eest on kostja kohustatud tasuma ning vastutama võetud kohustuste täitmise eest, samuti on kinnitanud, et on teadlik lepingu lisaks oleva mobiilsideteenuste lepingu tingimustest. Kostja sai enda kasutusse telefoni, mida ta ei ole tagastanud, vaidlust ei ole selles, leping sõlmiti tähtajaliselt 1 aastaks, samuti ei ole vaidlust selles, et pooltevaheline vaheline leping on lõpetatud. Hageja poolt kohtule esitatud lepingu lõpetamise teatest nähtub, et leping lõpetati kostjaga 08.10.1999 kostja poolse lepingu rikkumise, milleks on maksekohustuste rikkumine, tõttu. Seda kostja tegelikult ka ei vaidlustanud. Kostja poolt kohtule ja AS enda arve 04.10.99 järgi võlgnes kostja siis kui leping lõpetati, kokku 2599,99 krooni, millest kuumaksed kuni 14.06.00 e. selle perioodini milleni oleks pidanud leping kehtima, olid 1599,99 krooni ja 1000 krooni oli telefoni väljaostuhind. Arvel nr 567887 04.10.99, mis oli hageja kinnitusel lõpparve, on näidatud makstavaks summaks kokku 3670,50 krooni ehkki sellest samast arvest ei nähtu, millest tekib kokku võlg 3607,50 krooni. Hinnates AS poolt 06.10.1999 esitatud võlanõuet 3607,50 krooni paar päeva varem (e. pärast lepingu lõpetamist) koostatud arvega, milles kajastus kostja võlg, siis ei ole selge võlateates ega ka arves, millest võlg 3607,50 krooni koosneb, sest arves on näha võlana vaid kuumaksete võlg 1599,99 krooni ja telefoni väljaostu hind 1000 krooni, mis kokku ei tee 3607,50 krooni. Alles 20.04.2005 saldokinnituses on AS märkinud, et kostja võlg seisneb

telefonimaksetes 1999,99 krooni, kõneteenuste võlas 607,50 krooni ja leppetrahvis 1000 krooni, seega on võla sisu muutunud lepingu lõpetamise asjast oktoobris 1999 kuni 2005.a., mil nõue loovutati. Hageja väitis, et AS esitas kostjale lõpparve summas 3607,50 krooni, mis sisaldas kuutasusid lepingu lõppemiseni 1999,99 krooni, telefoni maksu 1000 krooni ja tasu kõnede 607,51 krooni, kuid nimetatu ei ole õige, sest lõpparve 04.10.99 kajastas kuumaksed kuni 14.06.00 hoopis 1599,99 krooni ja telefoni väljaostuhinda 1000 krooni, kokku 2599,99 krooni, rohkem ei nõutud ehkki arve enda peale oli märgitud võlg 3607,50 krooni, mis aga liidetavatest kokku ei anna. Eeltoodust järeldub, et hageja on põhjendamatult nõudnud kostjalt 3607,50 krooni tasumist, sest selline nõue ei olnud lõpparves mitte millegi põhjendatud ega nähtu, millest see tuleneb. Küll aga on kostja ise tunnistanud sideteenuse võlga 407,80 krooni, mille kohta on esitanud ka vastav arve juulist 1999. Hageja poolt kohtule esitatud üldtingimuste p 4.1.11 ja 8.5 järgi peab klient tagastama mobiiltelefoni või tasuma selle väärtuse lõpparve alusel tähtajalise lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Lepingu p 5.1.7 ja korral on sideteenuse osutajal õigus lepingu lõpetamisele enne tähtaega kliendipoolse rikkumise tõttu ning seejuures on õigus nõuda kõikide tasuda maksmisest ka sulgemise perioodi eest. Üldtingimused on lepingu lahutamatu osa, sellega nõustumist on kinnitanud kostja oma allkirjaga vastavalt hageja poolt kohtule esitatud teadaandes. Seega kohustub märgitud üldtingimuste kui lepingu sätteid kostja ka täitama. Eeltoodust tulenevalt oli AS õigustatud nõudma lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kostjaopoolse rikkumise tõttu tingimuste p 4.1.11 ja 8.5 järgi telefoni maksumust ja kõikide tasude maksmist ka sulgemise perioodi eest. Eelmärgitud andmed on kajastatud ka lõpparves nr 567887 04.10.99 vastavalt kuumaksete võlana 1599,99 krooni ja telefoni väljaostu hinnana 1000 krooni, mille väljanõudmine on põhjendatud ja tõendatud ning kuna kostja ei ole tõendnaud, et ta oleks võla ära tasunud, tuleb märgitu kostjalt hageja kui nõude omandaja kasuks välja mõista. Hageja esitas kohtulule ka arvete 530326,55644,567887 väljavõtted. Nimetatud arvetest nähtub küll, et kostjal on maksmata kuumaksed lepingu kehtivuse aja jooksul vastavalt 15.08.9914.09.99 15.09.99-14.10.99 ning arve nr 567887 kajastab kuumaksete võlga 1355,92 ja telefoni väljaostuhinda 847,46 krooni ja eelmise perioodi võlga 1007,51, millele lisandub käibemaks ja mis teekski kokku hagihinna 3607,50 krooni. Samas peaks seesama arve 567887 olema lõpparve, mille esitas Tele 2 Eesti AS kostjale, mis aga kajastab andmeid teistsuguselt kui see lõpparve 567887, mille esitas kohtule originaalarvena kostja. Kohtu arvates ei ole lõpparve 567887 väljatrükina eelistatav tõendina sellele tõendile, mille originaali esitas kohtule kostja ja mis muid võlgu peale telefoni hinna ja makseid kuni juuni 2000 ei kajastanud. Kostja on tunnistanud võlga side eest 407,80 krooni, ülejäänud ulatuses mitte. Kohtu arvates ei ole veenvad hageja arvete 530326, 556440 väljavõtted juba üksnes seetõttu, et väljavõttena esitatud lõpparve 567887 kajastab erinevaid võlgu, mida aga originaalarves lahti kirjutatud ei olnud. Seega tuleb eeldada, et neid võlgu ei olnud. TsK § 173 lg 2 järgi peavad lepingu pooled täitma oma kohustused kõige otstarbekamal viisil ja osutama teisele poolele kõikvõimalikku abi temal lasuvate kohustuste täitmisel. Märgitu teenib eelkõige erasuhte selguse ja pooltevahelise usalduse tagamise eesmärki, et mõlemad lepingupooled oleksid teadlikud teineteise ees olevatest kohustustest, et need saaksid täidetud ja üksteise ees võlgu ei jäädaks lepingu lõppedes. Kostjal oli sideteenuse osutajaga lepinguline suhe, milles rahalist õigust ja kohustust väljendas eelkõige teenuse osutaja poolt esitatav arve. Seega sai kostja uskuda lepingu lõppedes, et temale teenuse osutaja poolt esitatud lõpparve kajastabki tema võlga teenuse osutaja ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et siis kui leping kostjaga lõpetati, sai võlausaldaja parimail viisil kostjat informeerida tema võlast, milleks oligi arvel nr XXXnäidatud võlg telefoni eest ja kuumaksete eest kokku 2599,99 krooni ning et tal ei ole võlga sideteenuste eest. Nimetatud kaalutlustele ei pea kohus põhjendatuks välja mõista hageja poolt hagetavat 1007,55 krooni (3607,50-2599,99) täies ulatuses vaid ulatuses, milles kostja ka saadud sideteenused omaks võttis vastavalt 407,80 krooni. Et märgitu oleks kostja poolt tasutud, on kostja poolt tõendamata.

Seega tuleb kostjalt kokku põhivõlga välja mõista kohtu poolt varem viidatud 2599,99 krooni ja 407,80 krooni, kokku 3007,79 krooni. Kostja ei ole viivise arvestust sisuliselt vaidlustanud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tele 2 mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.4 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja nõuab viivist 0,15% päevas arvates lõpparve tasumiseks ettenähtud kuupäevast, milleks oli vastavalt 19.10.99. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised võlguolevalt summalt 3007,79 krooni perioodi eest 19.10.1999-17.06.05 (2067 päeva) põhivõla ulatuses 3007,79 krooni /2067*3007,79*0,15%=9325,37/. Kokku tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg ja viivised kokku 6015,58 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv vastavalt hagi rahuldatud osale (6015,58 on 7215,00-st on 83,4%) 583,80 krooni TsMS § 61 lg 1, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Eeltoodu aluselt tuleb hagejale kostjalt välja mõista hageja õigusabitasu 300,80 (5% 6015,58-st) krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.