2-06-39574/21 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

OÜ Hansalux on esitanud kohtule individuaalse töövaidluse seaduse (edaspidi ITLS) § 24 p 2 alusel taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses, milles kostja OÜ Hansalux palub tühistada Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsused nr 9.10-02/2047 Hageja V Õ, töövaidlus nr. 9.10-02/2083 hageja M Õ ja töövaidlusasja nr 9.10-02/2046 hageja R H. 18.01.2007.a. määrusega võttis kohus OÜ Hansalux avalduse menetlusse ja alustas asjas eelmenetlust. Muu hulgas kohustas kohus hagejaid V.Õd, M.Õd ja R.Ht esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldused kirjalikult kohtule hagimenetluses ettenähtud vormis (TsMS §-id 338-340, 363) vähemalt 20 päeva jooksul nimetatud määruse neile kättetoimetamisest alates. V Õ taotleb kohtule 09.02.2007.a. esitatud hagis palgaseaduse §-de 34, 35 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-de 377 lg 1 ja 2, 378 lg 1 p 2, 162 lg 1 alusel mõista tema kasuks kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 1648 krooni, töötasu maksmisega viivitamise eest viivist arvestusega 0,5 % töötasust päevas, s.o. 8.24 krooni kuni kohtuotsuse täitmiseni käesolevas asjas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud tasu õigusabi eest. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Saaremaa Töövaidluskomisjoni 07.11.2006.a. otsusega nr. 9.1002/2047-4 hageja kasuks kostjalt välja saamata jäänud töötasu, sh. põhipalk 1110 krooni ja lisatasu 538 krooni ning viivis 11 päeva eest s.o 76 krooni. Kostja ei nõustunud Töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus hagimenetluse korras kohtusse. Hageja V.Õ töötas kokana alates 06. septembrist 2006.a. kostjale kuuluvas Valjala vallas asuvas kohvikus Zorraida. Suulise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja maksma hagejale kuus põhipalka 3000 krooni ja lisatasu 5% läbimüügist. Kirjaliku töölepingu vormistas kostja hiljem (töövaidluse toimumise päeval), kuid nimetatud lepingu nr. 4 p 5.1. järgi kinnitab kostja eelmärgitud palka ja lisatasu. Hageja palgapäevaks määrati järgneva kuu 10-nes kuupäev. 2006.a. septembrikuu eest maksis kostja V.Õle töötasu 1461 krooni, kuigi 18 tööpäeva eest oleks pidanud töötasu suurus 2571 krooni. Seega maksis kostja hagejale töötasu vähem s.o 1110 krooni. Läbimüügi pealt hagejale töötasu ei arvestatud ega makstud, kuid vastavalt läbimüügi žurnaalile on selle suuruseks 538 krooni. Vastavalt palgaseaduse §-le 34 kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või on neid arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras. Seega on hageja V.Õl kostjalt õigus nõuda saamata jäänud töötasu kokku summas 1648 krooni. Samuti leiab hageja, et kostja on kohustatud maksma viivist palga maksmisega viivitamise eest. Palgaseaduse § 35 järgi on tööandja kohustatud maksma iga viivitatud päeva eest 0,5 % viivist. Seega on hagejal õigus viivisele alates 11. oktoobrist 2006.a. S.o seisuga 10.02.2007.a. 123 päeva eest (1648 x 0,5 = 8,24 kr x 123 p = 1013.52 krooni) kokku summas 1013.52 krooni. Hageja V.Õ leiab, et Töövaidluskomisjoni otsuses on viivise arvestus ebaõige ja et viivis tuleb tema kasuks välja mõista kuni kohtuotsuse täitmiseni. M Õ taotleb kohtule 09.02.2007.a. esitatud hagis palgaseaduse § 34 ja 35 ning TsMS §-de 377 lg 1 ja 2, § 378 lg 1 p 2 ning 162 lg 1 alusel mõista tema kasuks kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 2117 krooni, töötasu maksmisega viivitamise eest viivist arvestusega 0,5 % töötasust päevas, s.o. 10.59 krooni, kuni kohtuotsuse täitmiseni käesolevas asjas ning välja mõista kostjalt kohtukulud (tasu õigusabi eest ja riigilõivu). Hagiavalduse kohaselt mõisteti Saaremaa Töövaidluskomisjoni 07.11.2006.a. otsusega nr. 9.10-02/2083-4 hageja M Õ kasuks kostjalt välja saamata jäänud töötasu, sh. põhipalk 1539

11.oktoobrist 2006.a., s.o. seisuga 10.02.2007.a. 123 päeva eest (2117 x 0,5 = 10,59 kr. x 123 p = 1302,57 kr.) kokku summas 1302,57 krooni. R H taotleb kohtule 09.02.2007.a. esitatud hagis palgaseaduse § 34 ja 35 ning TsMS § 377 lg 1 ja 2, § 378 lg 1 p 2, 162 lg 1 alusel mõista tema kasuks kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 1957 krooni ja töötasu maksmisega viivitamise eest viivist arvestusega 0,5 % töötasust päevas, s.o. 9,79 krooni, kuni kohtuotsuse täitmiseni käesolevas asjas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud - tasu õigusabi eest ja riigilõivu. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Saaremaa Töövaidluskomisjoni 07.11.2006.a. otsusega nr. 9.1002/2046-6 hageja R H kasuks kostjalt välja saamata jäänud töötasu, sh. põhipalk 1539 krooni ja lisatasu 418 krooni ning viivis 11 päeva eest 86 krooni. Kostja ei nõustunud Töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus hagimenetluse korras kohtusse. Hageja töötas 14. augustist 2006.a. baaridaam-ettekandjana Valjala vallas kostjale kuuluvas kohvikus Zorraida. Töölepingu nr. 1 p 5.1. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale kuus põhipalka 3000 krooni ja lisatasu 5% läbimüügist. Palgapäevaks määrati järgneva kuu 10-nes kuupäev. 2006.a. septembrikuu eest maksis kostja hagejale töötasu 1461 krooni, seega maksis kostja hagejale töötasu vähem 1539 krooni. Läbimüügi pealt hagejale töötasu ei arvestatud ja ei makstud, kuid vastavalt läbimüügi žurnaalile on selle suuruseks 418 krooni. Vastavalt Palgaseaduse §-le 34 kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või on neid arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras. Seega on hagejal kostjalt õigus nõuda saamata jäänud töötasu kokku 1957 krooni. Samuti leiab hageja, et kostja on kohustatud maksma talle viivist palga maksmisega viivitamise eest. Palgaseaduse § 35 järgi on tööandja kohustatud maksma iga viivitatud päeva eest 0,5% viivist. Seega on hagejal õigus viivisele alates 11. oktoobrist 2006.a., s.o. seisuga 10.02.2007.a. 123 päeva eest (1957 x 0,5=9,79 x 123 p = 1204,17 kr.) kokku summas 1204,17 krooni. Hageja leiab, et viivis tuleb tema kasuks välja mõista kuni kohtuotsuse täitmiseni.

2-06-39574 toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavaldused ja sellele lisatud materjalid 12.03.2007.a., kohustades kostjat hagidele kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagide kättesaamisest alates /t.l 102, 103104/. Kostjale on menetlusdokumendid postiasutuse poolt kätte toimetatud registrijärgses asukohas 16.03.2007.a. /t.l. 109/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hagejate hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagidele vastamata jätmise tagajärgedest. Palgaseaduse §-le 35 sätestab, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagejad on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista nende kasuks kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hagejate menetluskulud.