Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohaselt sõlmisid pooled üürilepingu eluruumi kasutamiseks. Lepingu p 8 sätestab üürniku kohustuse igakuuliselt makseid tasuda väljastatud arvete alusel. Kostja K S ei ole üürilepingut nõuetekohaselt täitnud. tegi hageja kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse. Maksete võlg oli seisuga 17 992,10 krooni. Alates lepingu sõlmimisest ei ole kostja ühtegi makset tasunud. Maksete tasumiseks anti kostjale täiendav tähtaeg – ja teatati, et mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles vastavalt VÕS § 316. on kostjate võlg 19 475,65 krooni. Juhindudes VÕS § 313, § 334 lg 1 taotleb hageja kostjate kohustamist eluruum vabastama ja kohustuse vahatahtlikul mittetäitmisel kostjad välja tõsta eluruumist. Kohtukuluna taotleb hageja K S välja mõista riigilõivu 60 krooni. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostjad ei ole võlga tasunud. Hageja taotleb kostjate väljatõstmist ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kui kostjad eluruumi hagejale ei tagasta. Üürilepingu ülesütlemist kostjad ei vaidlustanud. Hageja taotles asja sisulist lahendamist kostjate kohalolekuta. Kostjate vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja K S nõustub, et võlg tuleb tasuda. Vaidlustab tasu nõudmise vee eest, kuna ei ole vett tarbinud. Kostja leiab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga. Kohtuistungile kostjad ei ilmunud, kohtuistungi toimumise aeg, koht ja mitteilmumise tagajärjed on kostjatele teatavaks tehtud, mis on tõendatud kohtutoimikus olevate väljastusteadetega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja tõenditega ja ärakuulanud hageja esindaja, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled sõlmisid munitsipaaleluruumi üürilepingu. Lepingu p 10 kohaselt on tegemist tähtajalise lepinguga. VÕS § 309 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja VÕS-is sätestatut järgides üles öelda. § 313 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Sama paragrahvi 2.lõike alusel on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige §-des 314-319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 316 lg 1 p 1, 2 ja 3 järgi võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu maksmisele kuuluva üüri summa; võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostjad makseid tasunud alates üürilepingu sõlmimisest kuni hagi esitamiseni kordagi. Kostja seda asjaolu kohtule esitatud vastuses ei vaidlusta. Seega oli hagejal seaduslik alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kooskõlas VÕS § 334 lg 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Arvestades, et üüritud aja näol on tegemist eluruumiga, kuuluvad kostjad väljatõstmisele, kui nad eluruumi hagejale ei tagasta. Arvestades hageja poolt esitatud nõuet – eluruumi vabastamine – tuleb kooskõlas TsMS § 445 lg 1 otsuse täitmise viis kindlaks määrata juhuks kui kostjad hagejale eluruumi vabatahtlikult

ei tagasta. Otsuse täitmise viisiks on kostjate väljatõstmine eluruumist 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude, mistõttu hageja kohtukulud tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja kohtukuludeks on tasutud riigilõiv 60 krooni suuruses, mis tuleb välja mõista K S kuna kaaskostjad on alaealised. T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.