Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23. aprillil 2007 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-05-446
Kohtuasi
AS L hagi VJ, TJ, ML, VN, VR ja ÜU vastu hoonestusõiguse seadmise nõudes Hageja: AS L, registrikood: XXX, asukoht: XXX Kostja: VJ, isikukood: XXX, elukoht: XXX Kostja: TJ, isikukood: XXX, elukoht: XXX Kostja: ML, isikukood: XXX, elukoht XXX Kostja: VN, isikukood: XXX, elukoht: XX Kostja: VR, isikukood: XXX, elukoht: XXX Kostja: ÜU, isikukood: XXX, elukoht: XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Kohtukulude jaotus
Edasikaebamise kord
29.01.07 ettemaksuna tasutud kohtutäituri tasu 295,00 (kakssada üheksakümmend viis) krooni Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale hoone, milline on registreeritud ehitusregistris koodiga XXX aadressil XXX Tallinnas. Ehitusregistrist nähtub, et ehitise nimetus on viilhall ja kasutusotstarve tööstuse laohoone, hoonealuse pinnaga 600 m2. Hageja omandas ehitise 22.09.1999 AS-ga D K sõlmitud ostu-müügilepingu alusel 2 096 675 krooni eest. Tallinna Linnavalitsuse korralduse 15.12.99 nr. 7822-k p 1 alusel tagastati ehitise alune maa kostjatele, kes selle 13.02.2004 kinnistusregistrisse kandsid. Hageja nõuab AÕSRakS § 15 lg 1 alusel ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale 1200 m2 ulatuses hoonestusõiguse seadmist 75 aastaks aastatasuga 3% kasutatava maa maksustamishinnast ja hoonestusõiguse kandmist reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Kostjate vastuväited Kostjad on seisukohal, et hagi on alusetu, põhjendamata ja tõendamata ning selle rahuldamiseks puudub alus, mistõttu paluvad hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt tagastati kostjatele maa Tallinna Linnavalitsuse 15.02.1999 korraldusega nr 7822-k, mille p-s 2 sätestati, et tagastataval maa asuvad õigusliku aluseta ehitised AÕSRS § 14 lg 1 mõttes. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohtuotsuse põhjendused AÕSRS § 14 lg 1 järgi on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis, mis on maaga püsivas ühenduses, maatüki oluline osa. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjatele tagastati maa Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999 korraldusega nr 7822-k. Korralduse punktis 2 sätestati, et tagastataval maal asuvad õigusliku aluseta ehitised AÕSRS § 14 lg 1 mõttes. Pärnu Halduskohtu otsusega haldusasjas nr.3-16/2001 on tõendatud, et hageja kaebus Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr. 7822-k tühistamiseks jäeti rahuldamata ning otsuses lükati ümber hageja väited selle kohta, et temale väidetavalt kuuluv viilhall on püstitatud õiguslikul alusel. Seega on eelnimetatud korraldus kehtiv ning selle alusel on maatükk alates 13.02.2004 .a. kantud kinnistusregistrisse. Kostjate vastuväiteid, et maatükil asuv ehitis on püstitatud õigusliku aluseta tõendavad peale eelnimetatud korralduse ja kohtuotsuse veel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri 14.05.1998.a. 1/I-11/1288 millest nähtub, et arhiivis kaarhallide kohta materjale ei ole, seega on tegemist ilma õigusliku aluseta püstitatud hoonetega; kostja V.J järelepärimisele vaidlusaluste ehitiste kohta vastusena saadetud kiri 28.11.1994.a. selle kohta, et arhiivi dokumentide andmetel paiknevad ehitised maakasutusel, mille tähtaeg lõppes 1981.a., maaomandi tagastamisel otsustatakse ehitiste saatus AÕS sätestatud korras, AS T tegevus on käsitletav ilmse pahausksusena, millest tulenevalt kõnealused ehitised ei kuulu mitte mingil juhul hüvitamisele, maa tagastamisel muutuvad need kinnisasja oluliseks osaks, ehitajal on õigus need lammutada ja ära vedada. Hageja ei ole esitanud antud asjas mitte ühtegi asjakohast tõendit, mis kinnitaks, et tegemist oleks ehitisega, mis on püstitatud õiguslikul alusel. Hageja kinnitab hagis, et omandas aadressil Paldiski mnt.124 asuva viilhalli 22.09.1999.a.-l AS-ga DK sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Nimetatud lepingu p.1.1. on märgitud, et esitamata on maakasutusdokumendid, hooneregistri märkuse kohaselt on ehitise kohta esitamata ehitise vastuvõtuakt (kasutusluba). Antud asjas ei oma tähtsust, kas nimetatud müügileping on kehtiv või mitte – antud dokument ei tõenda ehitise püstitamise õiguslikku alust. Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et ehitisele on antud ehitusluba. Ehitise õigusliku aluse hindamisel hoonestusõiguse nõudes ei oma tähtsust, et ehitis on hageja valduses, samuti asjaolu, et hageja on mingil perioodil maksnud selle eest maamaksu või, et selle
aadressile on väljastatud kohaliku omavalitsuse poolt tegevuslubasid. Analoogilises vaidluses so. samal kinnistul asuva, samadel asjaoludel (maakasutusõiguse, ehitusloa ja kasutusloa puudumine, sama tagastatud kinnistu jms) on AS-i E osas tehtud otsus 2/287-1173/05, millega jäeti hageja nõue hoonestusõiguse seadmiseks rahuldamata. AÕSRS §§-d 13 ja 15 sätestavad õigusliku alusega ehitiste omanike õigused hoonestusõiguse seadmise nõudes, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda hoonestusõiguse seadmist AÕSRS § 15 lg 1 toodud alusel. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et hagi on alusetu, põhjendamata ja tõendamata ning hagiavalduse rahuldamiseks puudub alus. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada hagi tagamise abinõu, millega kanti Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr XXXXX kantud ja Tallinnas XXXXX asuvale VJ ́ , TJ ́ile, VN ́ , VR ́ , ÜU ́ ja ML kuuluvale kinnistule registriosa III jakku AS L ( registrikood XXX , asukoht XXX , Tallinnas ) kasuks eelmärge hoonestusõiguse seadmise nõude tagamiseks. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda, menetlusele kulunud aega ja asja keerukust kohus leidis, et hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindajate poolt osutatud õigusabi eest alljärgnevalt: 10 000 (kümme tuhat) krooni TJ kasuks, 28 567,00 (kakskümmend kaheksa tuhat viissada kuuskümmend seitse tuhat) krooni VJ kasuks, 10 000 (kümme tuhat) krooni VN kasuks, 10 000 (kümme tuhat) krooni VR kasuks, 10 000 (kümme tuhat) krooni ÜU kasuks. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada ML rahandusministeeriumi kontole nr. XXXXXXXXXXXXXXX , viitenumber 3100057358 29.01.07 ettemaksuna tasutud kuid kohtutäituri poolt toimingu tegemata jätmise tõttu väljamaksmata jäänud kohtutäituri tasu 295,00 (kakssada üheksakümmend viis) krooni. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.