Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring
istungisekretär Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja
23.aprillil 2007. a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-05-22268 (2-1395/2005)
Tsiviilasi
Pärnu Majandusühistu hagi KR, AR ja AH vastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Pärnu Majandusühistu, asukoht Riia mnt.18 Pärnu 80021, esindaja vandeadvokaat Priit Tartu Kostjad: KR, AR ja AH kostjate esindaja advokaat Ants Nõmmik
Kohtuistungi toimumise aeg
09. aprill 2007.a
Lähtudes TööK§ 128 ja § 1281 ning TsMS § 434-439 ja TsMS (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 60 lg 1. Rahuldada Pärnu Majandusühistu hagi KR, AR ja AH vastu osaliselt. Välja mõista KR’ilt 8160,39 ( kaheksa tuhat ükssada kuuskümmend krooni ja 39 senti ) krooni Pärnu Majandusühistu kasuks. Välja mõista AR’ilt 14 316,12( neliteist tuhat kolmsada kuusteist krooni ja 12 senti ) krooni Pärnu Majandusühistu kasuks. Välja mõista AH’ilt 9899,50 ( üheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa krooni ja 50 senti ) krooni Pärnu Majandusühistu kasuks
Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta kohtukulud poolte kanda seoses hagi osalise rahuldamisega. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses. Hageja nõue. Hageja lähtudes TööK§ 128 ja § 1281 palub kostjatelt, kes kostjaga töösuhtes olevate töötajatena sõlmisid kostjaga täieliku materiaalse vastutuse lepingu hagejale kuuluva vara säilivuse tagamiseks, välja mõista kostjate valduses olnud kauba ja taara puudujäägi, mis on kindlaks tehtud inventuuridega. Kostjate vastuväited Kostjad KR, AR tunnistavad nõuet osaliselt nende poolt töö juurest võetud kauba , mille eest nad ei tasunud osas ja AH ei tunnista nõuet üldse. Seega on kostjate omaksvõtuga tõendatud hageja nõue KR’i osas summas 1400 krooni ja AR’i osas 6500 krooni. Muus osas kostjad nõuet ei tunnista. Kostjate vastuväiteks on viite poolte vahelise lepingu p. 2.4. a.p. 1 – hageja on jätnud oma kohustused täitmata, mis tungis ka hagejale kahju. Peamised kostja poolsed etteheited hagejale on: müügisaalis töötas ainult üks müüja ja temal puudus ülevaade müügisaalis toimuvast; müügisaali riiulite paigutus oli selline, et kauba eest tasu võttev müüja ei saanud varguses kahtlustavat tekistada; müügisaalis puudus peegel varjatud müügisaali osa jälgimiseks; kaupadele polnud paigatatud vargust tõkestavaid piiksusid. Kostjate väitel toimus kohalikus koolis õpilaste vahel võistlus, kes rohkem suudab rohkem kaupa poest varastada. Kostjad väidavad, et pöördusid korduvalt nii läbi kaupluse juhataja kui ka ise kirjalikult hageja poole nõudega kauba säilivuseks kostjate ettepanekute realiseerimiseks. Kostja AH väidab, et tema poolt võetud ja tasumata kauba eest on hageja hüvise saanud lõpparvest mahaarvamisega. Kohtu õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, kuna hageja pole täitnud poolte vahelise lepingu p. 2.4. a.p. 1. Hageja kinnitab kohtule, et peale hagis toodu pole antud struktuuriüksuses puudujääke tekkinud. Samas on müügisaali paigutatud peegel. Sellest kohus järeldab, et kui hageja oleks kostjate ettepanegule koheselt reageerinud, oleks kahju olnud vähemalt 10% väiksem. Sellest tulenevalt ja arvestades poolte vahelise lepingu p. 2.4. a.p. 1 tooduga loeb kohus hageja omavastutuseks 10% kostjatelt nõutud summast. Poolte vahel nõudesumma üle vaidlus puudub. Sellest tulenevalt on nõue tõendatud täielikult. hageja süü kahju tekkimises on kohus kindlaks teinud. Pole tõendatud, et AH poolt võetud ja tasumata kauba eest on hageja hüvise saanud kostja lõpparvest mahaarvamisega. Seega on antud kostja vastu esitatud nõue tõendatud täielikult.
Kostjad KR, AR tunnistavad nõuet osaliselt nende poolt töö juurest võetud kauba , mille eest nad ei tasunud osas ja AH ei tunnista nõuet üldse. Seega on kostjate omaksvõtuga tõendatud hageja nõue KR’i osas summas 1400 krooni ja AR’i osas 6500 krooni. Kohtukulud.
2 (3)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega võib kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral jätta kohtukulud poolte kanda. Rein Pokk Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.