Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-07-5122

ASJAOLUD; HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

09.02.2007.a. esitas kostja OÜ Hansalux kohtule taotluse Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsuse - V Õ avaldus OÜ Hansalux vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes - töövaidlusasjas nr. 9.10-02/2097 läbivaatamiseks hagimenetluses. Taotluses palub kostja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) alusel nimetatud otsus tühistada. Maakohtu 16.02.2007.a. määrusega võeti avaldus menetlusse. V Õ kohtule 08.03.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt tunnistati Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.12.2006.a. otsusega nr. 9.10-02/2097 hageja töölepingu lõpetamine kostjaga 16.10.2006.a. töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 86 p 5 alusel kehtetuks ja tema tööleping loeti lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 21. oktoobrist 2006.a. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lõpparve summas 7271 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 3435 krooni. Kostja ei nõustunud Töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus hagimenetluse korras kohtusse. Hageja V.Õ töötas kokana kostjale kuuluvas Valjala vallas asuvas kohvikus Zorraida. Töölepingut kirjalikult hagejaga ei sõlmitud, kuid kostja kohustus maksma hagejale kuus põhipalka 3000 krooni ja lisatasu 5% läbimüügist. Palgapäevaks määrati järgneva kuu 10-nes kuupäev. 16.10.2006.a. teatas kostja, et kohvik suletakse ja tööd jätkata pole võimalik. Peale seda esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 21.10.2006.a. TLS § 82 alusel, sest kostja ei olnud temale maksnud septembrikuu poolt palka ja lisatasu, kuigi palgapäev pidi olema 10. oktoobril. Peale avalduse esitamist kostja hagejat enam tööle ei lasknud, sest ta oli vahetanud kohviku ukseluku ja lisaks ukse lukustanud tabalukuga. Töölepingu lõpetamisest ei ole kostja hagejale siiani teatanud. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada Saaremaa Töövaidluskomisjoni vahendusel, sest kostja oli töövaidluskomisjonile teatanud, et tööleping on lõpetatud 16.10.2006.a. TLS § 86 p 5 alusel. Hageja leiab, et selline töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ja nõuab oma töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel 21.oktoobrist 2006.a. ja oktoobrikuu eest saamata lisatasu 565 krooni. Vastavalt palgaseaduse (edaspidi PalS) §-le 34 kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või on neid arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras. Vastavalt TLS § 82 lg 1 järgi töölepingu lõpetamisel tuleb tööandjal (kostjal) TLS § 82 lg 2 järgi maksta hagejale hüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses. Hageja palk septembris pidi 18 tööpäeva eest olema 3109 krooni ja oktoobris 10 tööpäeva eest 1364 krooni, seega kokku 4473 krooni. Seega on kuu keskmine töötasu 3435 krooni ja hüvitis kahe kuu eest 6869 krooni. Vastavalt puhkuseseaduse (edaspidi PuhkS) §-le 25 on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale hüvitist kasutamata puhkuse eest. Hagejal on õigus saada puhkusekompensatsiooni 2 kuu ehk 5 kalendripäeva eest, see on 559 krooni. Hageja ei saanud oktoobrikuus põhipalka 2045 krooni ja lisatasu 565 krooni, kuivõrd ta töötas 16-nda oktoobrini, siis oleks ta hageja arvates pidanud saama põhipalka 1364 krooni. Seega oleks tulnud hagejale välja maksta töölepingu lõpetamise päeval lõpparve vastavalt PalS §-le 32 kogusummas 8792 krooni. Kuna kostja maksis sellest summast ära 1521 krooni, jääb hagejal saada ja kuulub väljamõistmisele 7271 krooni. Lõpparvet ei ole hagejale senini makstud ja vastavalt TLS §-le 119 lg 2 kuulub kostjalt lõpparve kinnipidamise eest temalt väljamõistmisele hageja kasuks ühe kuu keskmine palk, s.o. 3435 krooni. Eeltoodu ja TLS §-de 73, 82, 86, 119, PuhkS § 25, PalS § 32 ja 34, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 ja 2, § 378 lg 1 alusel palub hageja V.Õ: 1) tunnistada töölepingu lõpetamine hageja ja kostja vahel TLS § 86 p 5 alusel 16.10.2006.a. kehtetuks ja lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 järgi alates 21. oktoobrist 2006.a. 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja lõpparve kogusummas 7271 krooni ning keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 3435 krooni.

2-07-5122 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 19-21, 22/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 12.03.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 19-21/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud registrijärgses asukohas 13.03.2007.a. /t.l. 22/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.