Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

eelmisel direktoril algas puhkus. Tööle asumisel puudus direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, kelle leidmine oli komplitseeritud põhjusel, et kooli õpilaste arv ei võimaldanud palgata täiskoormusega õppealajuhatajat. Vakantne oli üksnes 0,5 kohta. Sellest tulenevalt lasusid kooliaasta algusega seotud õppealajuhataja kohustused direktoril endal. Direktori ülesannete kõrval tegeles hageja alates täiendavalt tunniplaani koostamise, õppekavade materjalide ja metoodilise kirjandusega varustamise, õppe- ja kasvatustööks vajalike õppe- ja töövahendite muretsemise ja nende õpetajatele-klassijuhatajatele jaotamisega, uute õpetajate operatiivse juhendamise, dokumentatsiooni täitmise suunamise ja kontrolli, samuti õppetöö, õpilasi ja pedagooge puudutavate aruannete koostamisega, avaaktuse ettevalmistamisega ja õpilaste nimekirjade kontrollimisega. esitas hageja tööandjale avalduse tasu saamiseks enne töölepingu kirjalikku vormistamist, mida tööandja ei rahuldanud. lõppes pooltevaheline tööleping seoses tähtaja möödumisega. Ehkki hageja teatas oma palganõudest tööandjale juba enne töölepingu lõppemist, koos lõpparvega eelkirjeldatud tasusid välja ei makstud. Õppealajuhataja ülesannete täitmise eest hageja seni tasu saanud ei ole. Hageja asus tööülesandeid täitma kokkuleppel tööandjaga, arvestades, et vastupidisel juhul ei oleks kool saanud uue kooliaasta algusest täita oma avalik-õiguslikke funktsioone. Asutuse juhina ei saanud hageja jätta puuduva töötaja tõttu õppealajuhataja tööd tegemata, kui õppeaasta algusega seonduvad toimingud vajasid tegemist. Kui ettevalmistused oleks jäänud nõuetekohaselt tegemata, oleks hageja seadnud ohtu oma vastalanud töösuhte kostjaga. Hageja suurem vastutustunne ei võta tööandjalt kohustust tehtud töö eest tasuda. Asjaolu, et poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe õppealajuhataja ülesannete täitmise tasustamise aluste kohta, ei muuda tõsiasja, et hageja tegi tööandja teadmisel lisatööd. Nimetatud asjaolu kinnitab tööandja poolt samalaadse töö tasustamine . Tööandja on võtnud omaks, et hageja lubati tööle pea kaks kuud varem kui näitab tööle asumise kuupäev töölepingus ning täitis lisaks direktori ametiülesannetele ka õppealajuhataja kohustusi kuni uue töötaja töölevõtmiseni. Asjaolu, et hageja oli teinud oma tööd innu ja entusiasmiga ega asunud kohe töösuhte alguses esitama palga maksmise nõuet, ei lõpeta tema vastavat õigust. Hagiavalduse täpsustuste kohaselt palus hageja SL abi tunniplaani koostamisel, kuna tema töökoormus koolis oli väike. SL ülesandeks jäi puuduolevate tunniplaanilipikute värvilisest paberist väljalõikamine ja võimalusel ka tunniplaani koostamine. Tema sellekohase kogemuse puudumist arvestades, tutvustas hageja teda eelnevalt seadusest tulenevate nõuetega tunniplaani koostamiseks ning andis õpetajate ja ainete nimed jm juhised, millega tuli arvestada tunniplaani koostamisel. Vaatama juhendamisest ei õnnestunud SL tunniplaani koostamine nii, et selle järgi reaalselt ka õppetöö oleks saanud toimuda. Seetõttu tegi hageja tunniplaani ümber. II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagejaga sõlmitud töölepingu lahutamatuks lisaks on ametijuhend, mille kohaselt on kooli direktori ülesandeks muuhulgas koolitööd puudutava informatsiooni vahendamine kooli ja vallavalitsuse vahel. Hageja väide, et direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal leidmine oli komplitseeritud põhjusel, et kooli õpilaste arv ei võimaldanud palgata täiskoormusega õppealajuhatajat, ei ole jõudnud informatsioonina kostjani. Seega ei olnud tegemist tööandja taotlusel tehtava lisatööga. Õppealajuhataja asendamiseks ei ole kostja poolt hagejale nõusolekut antud, ta ei ole seda isegi mitte küsinud. Hagejale arvestati ja maksti lõpparve välja täies mahus töölepingu lõpetamise päeval. Tegemist ei ole lõpparve kinnipidamisega, kuna nõue ei olnud töölepingu lõpetamise päeval sissenõutav.

Hageja sõnul täitis ta alates samast ajast ka direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal kohustusi. Kostja vaidleb hagejale vastu ning leiab, et hageja ei küsinud kostjalt nõusolekut nimetatud töö tegemiseks. Samuti väidab kostja, et hageja ei täitnud kõiki direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal kohustusi, vaid seda tööd tegid osaliselt teised inimesed ja teatud tööülesanded, mida hageja luges õppealajuhataja tööülesannete täitmiseks on hoopis direktori ametikohustused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega, uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et töövaidluskomisjon on osaliselt rahuldanud hageja nõuded kostja vastu ning jätnud rahuldamata lisatasu nõude summas 1’327.- kr ning hüvitise lõpparve kinnipidamise eest (t.l. 5). Vaidlust ei ole ka selles,et hageja töötas direktorina. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja täitis 0,5 koormusega ka õppealajuhataja ülesandeid. Kohus on seisukohal, et poolte poolt esitatud asjaoludest tuleneb, et kostja lubas hageja tööle sisuliselt kahele töökohale – poole koormusega Raasiku põhikooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ja täiskoormusega direktori ametikohale. TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõudeid ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TLS § 8 kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. TLS § 28 lõike 1 kohaselt sõlmitakse tööleping kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Vastavalt TLS § 28 lõikele 2 on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Nimetatud paragrahvides on sätestatud põhimõte, mille kohaselt isik, kes teisele isikule tööd annab, peab vaidluse korral tõendama, et töötaja ei täitnud tööandja poolt antud ülesandeid. Vastupidisel juhul eeldatakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei täitnud vaidlusalusel perioodil peale direktori tööülesannete ka õppealajuhataja ülesandeid. Poolte vahel puudub vaidlus selle osas, et nimetatud perioodil koolil õppealajuhatajat ei olnud ning hageja kooli direktorina oli välja kuulutanud konkursi õppealajuhataja ametikohale. Arvestades asjaolu, et kostja kultuuri- ja haridusnõunik A.N oli kohustatud teostama järelvalvet hageja töö üle, abistama hagejat kui haridusasutuse juhti töötajate leidmisel, samuti et õppealajuhataja konkurss oli välja kuulutatud haridustöötajatele suunatud avalikus portaalides , pidi kostja olema teadlik õppealajuhataja puudumisest koolis vaidlusalusel perioodil. Samuti pidi kostjale olema teada, et seoses saabuva kooliaasta algusega tuli kellelgi koolist õppealajuhataja töö ära teha. Pooled ei vaidle selle üle, et õppealajuhataja töö on tehtud. Vaidlus käib selle üle, kas õppealajuhataja tööülesandeid tegi hageja ning kas kõik hageja poolt nimetatud tööülesanded olid õppealajuhataja või kooli direktori tööülesanded. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et täitis direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal tööülesandeid keegi teine peale hageja. Nimetatut ei tõenda koopia kuulutusest (t.l. 61), tööleping (t.l. 62-63) ega käskkiri S.L lisatasu maksmise kohta (t.l. 38). Direktori käskkiri (t.l. 38) tõendab, et S.L on makstud ühekordset lisatasu tunniplaani esialgse variandi koostamise

eest. Kostja ei ole tõendanud, et õppealajuhataja kohustusi täitsid teised isikud. Kostja väide, et hageja poolt nimetatud õppealajuhataja ülesanded on tegelikult direktori töö hulka kuuluvad ülesanded, on konkretiseerimata ja seetõttu mittekontrollitav. Direktori ametijuhendit (t.l. 65-66) ja hageja poolt esiletoodud direktori asetäitja ametiülesandeid võrreldes kohus sellisele järeldusele ei jõua. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja ei teinud ära vaidlusalusel perioodil õppealajuhataja tööd, siis on asjakohatu kostja väide, et kostja pole hagejale õppealajuhataja töö tegemiseks luba andnud. Vastavalt TLS § 26 lg 1 punktile 6 peavad töölepingus olema kokku lepitud palgatingimused. Seega peavad pooled töölepingu sõlmimisel saavutama kokkuleppe tööülesannete ja tasu osas. Kui kokkulepet tasu suuruse osas ei saavutata, siis tuleb maksta tavaliselt garanteeritavat tasu. Saamata jäänud palga väljamõistmisel lähtub kohus hageja poolt esitatud arvutusviisist. Kostja hageja poolt esitatud palga arvestuslikule alusele vastuväiteid esitanud ei ole. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal kuupalga suurus tuleneb määrusest nr 4 (lisa 1) punktist 6 (t.l. 55-58), mis näeb ette ühekordsete täiendavate tööülesannete täitmise korral tasu tunnipalga alusel. Tunnipalga arvutamise aluseks on palgamäära jagamine kuu keskmise töötundide arvuga. Õppealajuhataja tööaeg on nädalas 40 tundi 1,0 koha puhul ning kuu keskmine töötundide arv 168,6. Hageja täitis õppealajuhataja ülesandeid 6 tööpäeva 4 tundi päevas. Hageja palgaaste oli koolis õppealajuhatajana töötades 26 s.o 9 ́324 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9 ́324 krooni : 168,6 töötundi x 6 tööpäeva x 4 tundi = 1 ́327.- krooni. Hageja on esitanud ka nõude kostjalt ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Keskmise palga arvestuse aluseks palub hageja võtta kostja poolt Töövaidluskomisjonis esitatud palgatõendi. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Ekslik on kostja väide, et lõpparve maksmisega viivitamisest tulenev hüvitise nõue ei olnud töölepingu lõpetamise ajal sissenõutav ja seetõttu on lõpparve välja makstud korrektselt ning tööandja hüvitist maksma ei pea. Palgaseaduse § 32 esimese lause kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS §119 lõike 2 kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle ühe kuu keskmise palga. Seega kuulusid hagejale töölepingu lõppemise päeval kostja poolt väljamaksmisele kõik tööandjalt saadaolevad summad, kuid kostja jättis hagejale välja maksmata direktori palga ja õppealajuhataja palga . Hagiavalduses toodud asjaoludest saab teha järelduse, et hageja käsitles õppealajuhataja töö tegemist kui lisatasustatavat tööd ja nõuab hüvitist keskmise direktori palga suuruses just eest väljamaksmata palga lõpparve koosseisus väljamaksmata jätmise eest. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista ühe kuu keskmine palk lõpparve viivitamise eest. Kostja poolt Töövaidluskomisjonile esitatud palgatõendist nähtuvalt oli hageja keskmiseks palgaks (12 ́345.-+4 ́516.-+3 ́530.-+1 ́657.-) : 4 = 5 ́512.- krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks lõpparve viivitamise eest väljamõistmisele 5 ́512.- krooni. Kohus ei hinda järgmisi antud vaidluses asjakohatuid tõendeid: Avaldus ja vastus ühiskonnaõpetuse tundide andmiseks (t.l 15-16), tarifikatsiooni tabelit (t.l. 17-25), Raasiku Põhikooli direktori käskkiri (t.l. 26-28) ja personalikulu andmed (t.l. 29-30). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.