Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik AS esitas XXX kohtule hagi OÜ vastu, milles palus välja mõista põhivõla 77 578,20 krooni ning viivised 8050,10 krooni, kokku 85 628,30 krooni. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud. XXX toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. Mitteilmumise põhjustest kostja kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Hageja esindaja vähendas eelistungil nõuet viiviste võrra. Hageja esindaja palus kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista põhivõla ning menetluskulud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 77 578,20 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 5500 krooni ja õigusabikulud 4543 krooni. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 5000 krooni ja hageja õigusabikulude katteks 3300 krooni, kokku 8300 krooni. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.