Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

kanda.

ES on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Menetluse käik Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt lõpparve töölepingu lõpetamisel summas 17 137 krooni, lõpparve kinnipidamise eest hüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 11 882 krooni ja PaS §-s 35 ettenähtud viivise kuni kohtuostuse tegemiseni. Ühe päeva viivise summa on 145,10 krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema registrijärgsel aadressil kuna kostja seal ei asu. Vastavalt kostja seaduslikult esindajalt PP saadud informatsioonile on kostja asukohaks . Kohus väljastas menetlusdokumendid PP poolt kohtule teatatud aadressile. Kohus loeb kostjale kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on TLS § 74 lg 2 ja PaS § 32 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma välja töötajale lõpparve temaga töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 119 lg 2 kohaselt kohustub tööandja lõpparve kinnipidamise eest tasuma töötajale keskmist palka iga väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. PaS § 35 alusel maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 24 957,20 krooni(145,10 x 172). Juhindudes TsMS § 162 lg 1, 2 ja 3 tuleb hagimenetluse kulud: hageja õigusabikulu jätta kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.