Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.04.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-7921
Tsiviilasi
AS-i hagi RR`i vastu 2322.79 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: RR (XXX) Kostja: RR (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
15.03.2007.a., avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja RR Kostja ei ilmunud
Jätta AS-i poolt kantud põhjendatud menetluskulud RR`i kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue 03.04.2006.a. esitas AS hagi RR`i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS-i ja kostja vahel 16.09.2003.a. sõlmitud Liitumislepingust nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingutele esitas hageja kostjale arved nr XXX,XXX ja XXX, kokku summas 1161.40 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust hageja ees täitnud. Vastavalt
üldtingimuste p-le 5.12 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise periood on hageja andmetel 825 päeva, summas 1435.50 krooni. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivise nõuet, nõudes kostjalt viivise tasumist summas 1161.39 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1161.40 krooni, viivised summas 1161.39 krooni, samuti 200.00 krooni kostja kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ning esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluse käik maakohtus TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 19.01.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja nimel sai määruse kätte 19.01.2007.a. AS-i võlanõuete haldaja MT, kuid etteantud tähtajaks täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ning kohtuistungi toimumisest teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.01.2007.a. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus asja arutada tema puudumisest hoolimata või teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud seaduslikust takistusest istungilt puudumiseks. Samuti ei ole kostja kohtule kirjalikult vastanud ega esitanud tõendeid, avaldusi ega taotlusi. Hageja taotles enda ärakuulamist ja palus hagi rahuldada hagiavalduses näidatud ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1161.40 krooni, viivise summas 1161.39 krooni, riigilõivu summas 250.00 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamise kulud summas 200.00 krooni. Seega tulenevalt TsMS §-st 410 lahendab kohus asja sisulise otsusega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS-i ja kostja vahel 16.09.2003.a. sõlmitud Liitumisleping nr 4414875, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Hagile lisatud arvete väljatrükkide kohaselt on kostja jätnud tasumata arved nr B03094956594, B03104965485 ja V03115328109. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole osaliselt oma nõuet tõendanud. Nimelt hageja nõue viiviste saamiseks 1161.39 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad teenuste kasutamise üldtingimused, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati alates 01.01.2006.a., seega pärast viivisenõude tekkimist, mistõttu ei saa olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetava viivise arvestuse aluseks olnud alates 01.01.2006.a. kehtivad teenuste kasutamise üldtingimused tähelepanuta. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista perioodi XXX.a.-XXX.a. eest 1148.00 krooni (arve XXX); perioodi XXX.a.-XXX.a. eest 13.40 krooni (arve nr XXX) ja arve nr XXXalusel viivised summas 60.35 krooni. 2(3)
Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista 1221.75 krooni, millest põhivõlg on 1161.40 krooni ja viivis 60.35 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS § 133 lg 1. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja põhjendatud kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Mare Kõlvart Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.