Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Nõue tuleneb AS-i (AS õigusjärglane) ja kostja vahel 18.12.2000.a. sõlmitud XXX lepingust nr

XXX, mille alusel AS (AS õigusjärglane) kohustus pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Seisuga 12.07.2002 ei ole kostja kohustust täitnud summas 6920,37 krooni. XXX mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS on loovutanud nõude kostja vastu summas 6920,37 krooni, millele lisanduvad viivised hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest 12.07.2002.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 17.06.2005.a. Viivise periood on hageja andmetel 1070 päeva, kokku summas 10 304,69 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 6920,37 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.02.2007. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaluiset ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd kostja ei ole ühtegi vastuväidet esitanud, tuleb eeldada et ta on hagi asjaolud omaks võtnud. Lisaks on hageja esitanud oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendid. Hageja poolt kohtule esitatud hagimaterjalidest nähtub, et AS-i (AS õigusjärglane) ja kostja vahel 18.12.2000.a. on sõlmitud XXX leping nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 6920,37 krooni ja viiviseks 6920,37 krooni.

Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale perioodil 12.07.2002 - 17.06.2005.a. esitatud arvetest, kokku summas 6920,37 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks vastavalt arvete väljatrükkidele välja mõista põhivõlg summas 6920,37 krooni. Nimetatud arvete väljatrükid on ka kohtule esitatud. Hageja on tõendanud ka kohtule esitaud teatisega 20.04.2005, et AS loovutas oma nõude koos viivise saamise õigusega kostja vastu 20.04.05 ja see on lubatav VÕS § VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. XXX mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla 6920,37 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 13 840,74 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1050 krooni ja 200 krooni kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu, otsuse resolutsiooni avaldamise ja otsuse tegemise aja teatamise tasu. Hageja on tasunud kuulutuste väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest riigilõivu 400 krooni, so 300 krooni seaduse sätestatust rohkem, mistõttu on hagejal õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu summas 100 krooni tagastamiseks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast, so hagejale kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja õigusabikulu 692,04 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.