Kostja õigeksvõtul põhinev
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2007.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-8314
Tsiviilasi
AS EMT hagi Jelena Vanker’i vastu 3299.40 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn Hageja esindaja: Raido Reinsalu, Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4 Tallinn 10151 Kostja: Jelena Vanker, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Rahuldada hagi. Välja mõista Jelena Vankerilt AS EMT kasuks 1650.20 (üks tuhat kuussada viiskümmend krooni ja 20 senti) krooni võlga ja 1649.20 (üks tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja 20 senti) krooni viivist. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. AS EMT menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni; - õigusabikulu 661.86 krooni. Välja mõista Jelena Vankerilt AS EMT kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabikulu 661.86 (kuussada kuuskümmend üks krooni ja 86 senti) krooni.
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Kohtu seisukohad Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud posti teel. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohustuse tekkeajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhineaid kohustusi Võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 11 sätestab, et võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a kohaldatakse varemkehtinud seadust. Seega viitab kohus otsuse õiguslikul põhjendamisel nii varemkehtinud seadusele, so tsiviilkoodeksile (TsK) ja kehtivale seadusele (VÕS). TsK § 173 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on 10.12.1999.a sõlmitud liitumisleping. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Teleteenuse osutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr 3124364, 2977708 ja 1884336 kokku summas 1718 krooni. Sellest summast on kostja tasunud 22.50 krooni. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. Kostja kohustus teleteenuste eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 1650.20 krooni. TsK § 222 (VÕS § 101 lg 1 p-de 1, ja 6) kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, s.o 0.5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 2471 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 20385.75 krooni, so 8.25 krooni päevas. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05) ning TsMS § 133 lg 2 teises lauses sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 1649.20 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja kulud õigusabile 661.86 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.