Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola
Määruse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2007. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-33420
Tsiviilasi
I.I.A OÜ avaldus K. H pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. novembri 2006. a. määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.I.A OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I.I.A OÜ (registrikood xxxxxxx, asukoht XX xx, Tallinn), volitatud esindaja Ferenc Koso Võlgnik K. H (IK xxxxxxxxxxx, elukoht XX xx, Tallinn), esindaja adv. Gennadi Kull
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud
alates 2006. a. veebruarist. Juhul, kui OÜ P ei suuda osamakset tasuda, kohustub käendaja K. H tasuma osamakse isiklikult. OÜ P ei ole maksegraafikut täitnud.
Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb tühistada, pankrotiavaldus tuleb saata pankrotimenetluse algatamise uueks otsustamiseks esimese astme kohtule. PankrS § 15 lõikes 2 sisaldub ammendav loetelu alustest, mil kohus võib jätta pankrotimenetluse algatamata. Maakohtu määrusest ei nähtu, millisele seadusesättele tuginedes jättis kohus K. H pankrotimenetluse algatamata. Seega ei vasta määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg. 2 p. 8 nõuetele. PankrS § 10 lõikes 2 on sätestatud asjaolud, millest vähemalt ühele peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduses PankrS § 10 lg. 2 punktile 1. Osundatud punkti kohaselt on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevaks asjaoluks see, kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kui võlausaldaja ei ole nimetatud asjaolu põhistanud, siis võib see vastavalt PankrS § 15 lg. 2 punktile 4 iseenesest olla aluseks pankrotimenetluse algatamata jätmisele. Vaidlustatud määruses põhjendas maakohus pankrotimenetluse algatamata jätmist aga üksnes asjaoluga, et võlgnik ei ole pankrotihoiatust kätte saanud, kuna see on hoiutähtaja möödumisel tagastatud. Seejuures ei sisalda määrus põhjendust, mille alusel kohus nimetatud järelduseni jõudis. Mingeid muid põhjendusi kohtumäärus ei sisalda. Pankrotihoiatus on tahteavaldus. PankrS ei sisalda sätteid selle pankrotiavalduse tegemise kohta ning seega kohaldatakse selle tegemisele TsÜS §-s 69 sätestatut. Osundatud paragrahvi lg. 2 lause 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vaidlustatud kohtumäärus ei sisalda faktilisi asjaolusid, millest nähtuks, millal võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse saatis, kas see jõudis võlgniku elukohta ning kas võlgnikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Poolte seisukohti nimetatud asjaolu kohta ei ole kohus küsinud. Kohtutoimikus ei sisaldu ka võlgniku selgitust selle kohta, millistel asjaoludel jäi tal elukoha aadressil saadetud pankrotihoiatus kätte saamata. Seega on maakohtu määrus põhjendamata ega vasta ka selles osas TsMS § 465 lg. 2 p. 8 nõuetele.
Margo Klaar
Urmas Reinola
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.