lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-3422/4

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-3422/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
856
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-3422

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19.04.2006, Tallinn

Kohtunik

Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

N. P hagi Z. Zi vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja 1 030 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.01.2007 määrus menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja N. P (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja pankrotihaldur Urmas Tross (AB Kraavi ja Partnerid, aadress Süda 3a-4 Tallinnas) Kostja Z. Z (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XX mnt xx-x Tallinnas)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 30.01.2007 määrus tühistada ja saata asi menetlusabi taotluse lahendamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1.26.01.2007 esitas N. P (pankrotis) Harju Maakohtusse hagi Z. Zi vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja 1 030 000 krooni saamiseks koos taotlustega hagi tagamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 26.01.2007 määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Riigilõivust vabastamise taotluse kohaselt on hageja pankrotivõlgnik ning hagejal likviidne vara puudub, millest tulenevalt ei ole võimalik riigilõivu tasuda. Samuti ei ole võimalik pankrotivõlausaldajal tasuda riigilõivu, kuna ta on kandnud juba pankrotimenetluse alustamisega seonduvaid kulusid ning ei ole mõeldav, et ta suudaks kanda lisaks veel lõivuga seotud kulusid.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus leidis, et taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu. Pankrotihaldur ei

ole põhjendanud, miks ei saa eeldada, et kulud kannaks pankrotivõlausaldaja. Kuivõrd T. R on ainuke pankrotivõlausaldaja ning tal on asja suhtes varaline huvi, on kohtul põhjust eeldada, et riigilõivu kulud saab kanda pankrotivõlausaldaja. Määruskaebus

3.Määruskaebuses palub N. P määruse tühistada ja uue määrusega anda talle riigipoolset menetlusabi ning vabastada riigilõivu tasumisest.
4.Hagi on esitatud võlgniku nimel, kel puuduvad rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks. Tema lähikondne on kostja, kes eeldatavalt ei soovi tema vastu esitatud hagiga seonduvaid menetluskulusid kanda ning võlausaldajalt ei ole oodata menetluskulude kandmist. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et haldur selgitab välja eelkõige võlgniku varalise seisundi ning võlausaldajate nõuded. Halduri ülesannete hulka ei kuulu võlausaldajate varalise seisundi hindamine, kuna selleks puudub pankrotimenetluse läbiviimisel igasugune vajadus. Haldur on rääkinud protsessi jätkamise rahaküsimustest nii toimunud koosolekul kui ka vahetult enne hagi esitamist ning võlausaldaja kinnitas suuliselt, et puuduvad vahendid võimalike menetluskulude kandmiseks.
5.Kohus tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ja puudub võimalus kanda menetluskulusid, samas kohus leidis, et haldur ei ole põhjendanud võlausaldaja võimetust tasuda menetluskulusid. Pankrotiseaduse kohaselt puudub halduril tegelikkuses võlausaldajate seisundi väljaselgitamise kohustus, samas on kohtu kaasabil või võlausaldaja nõusolekul võimalik taotleda võlausaldaja majandusliku seisundit iseloomustavaid andmeid, kui see on vajalik. Võlausaldaja esitas haldurile dokumendi 2006 aasta sissetulekute kohta. Antud tõendi kohaselt on ainukese võlausaldaja 2006 aasta sissetulek summas 78 621 krooni, mis teeb kuu sissetulekuks ca 6551 krooni (78 621 : 12 = 6551). See summa kulub võlausaldajal elamiseks ja alaealise lapse ülalpidamiseks (võlausaldaja suusõnalised väited). Esitatud dokument tõendab, et puuduvad eeldused kohustada võlausaldajat lisaks pankrotimenetluse kuludele täiendavalt maksta veel menetluskulusid.
6.Hageja leiab, et kohtumäärus on vastuolus TsMS § 392 lg 3 sätetega, mille kohaselt kohus eelmenetluses omab õigust nõuda selgitusi menetlusosaliselt võimalike kahtluste korral. TsMS sätestatud võimaluste mittekasutamine maakohtu poolt tõi kaasa TsMS § 465 lg 2 p 8 sätete rikkumise. Nimelt peab kohus peab esitama põhjendused, mille kohaselt kohus oma järelduseni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Hageja arvates lahendas kohus määruse tavapärase hagimenetluse sätetest lähtuvalt, jättes arvestamata maksejõuetuse menetlusest tulenevad erisused ning TsMS sätestatud võimalused küsida ebaselguse korral täiendavaid andmeid. Tegelikkuses puuduvad põhjendused ja sätted taotluse mitterahuldamiseks.
7.Hageja leiab, et kuna tegemist on pankrotis füüsilise isikuga, siis menetlusabi andmisest keeldumisel tuleb TsMS § 182 lg 2 p 1 tähenduses arvestada üksnes taotleja enda sissetulekuid. Maakohus oleks pidanud andma võimaluse hagejale täiendavate dokumentide ja selgituste andmiseks TsMS § 184 lg 5 ja § 186 lg 5 alusel. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus leiab, et määrus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. TsMs § 465 lg 2 p 3 kohaselt peab kohus kirjalikus määruses märkima muuhulgas põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kaevatav määrus on põhjendamata.
9.Pankrotivõlgniku taotlus menetlusabi andmiseks lahendatakse TsMS § 183 lg 2 alusel olenemata sellest, kas tegemist on juriidilisest isikust või füüsilisest isikust pankrotivõlgnikuga. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed

või pankrotivõlausaldajad.

10.Kohus tuvastas, et menetluskulusid ei saa katta pankrotivõlgniku varast. Kohus jättis taotluse rahuldamata põhjusel, et pankrotihaldur ei ole põhjendanud, miks ei saa eeldada, et kulud kannaks pankrotivõlausaldaja. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Pankrotihaldur on oma taotluses seda põhjendanud. Pankrotimenetluses on ainult üks füüsilisest isikust võlausaldaja. Haldur märgib taotluses, et võlausaldaja on juba kandnud pankrotimenetluse alustamisega seonduvaid kulusid ning ei ole mõeldav, et ta suudaks kanda lisaks veel riigilõivuga ja hagi tagamisega seonduvaid kulusid. Kohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta selle seisukohaga ei nõustu ja eeldab, et füüsilisest isikust pankrotivõlausaldaja on võimeline tasuma riigilõivu 39 500 krooni. Kui kohtul ei olnud piisavalt andmeid menetlusabi taotluse lahendamiseks, pidanuks ta tegema puuduste kõrvaldamise määruse ja kohustama hagejat esitama täiendavaid tõendeid.
11.Seega tuleb Harju Maakohtu määrus tühistada ja asi saata menetlusabi taotluse lahendamiseks samale kohtule.

Gaida Kivinurm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja